Mida teha, kuhu minna? 5 soovitust oktoobris

01.10.2019

kultuurisoovitused kunst näitus pidu raamat TALFF

Kuu pärast, novembri esimesel laupäeval peetakse Tallinnas esimest feministlikku foorumit TALFF, mille alateemaks on liikumine. Võib kindlalt öelda, et viimase kümne aasta jooksul on Eestiski poliitika liikunud tugitoolist ja ülikonna vahelt rahvamajade kohtumistele, lendlehtedele ja viimasel poolaastal regulaarsetele demonstratsioonidele. Tehakse fashwave’i, migratsioonivastaseid pikette, kõnnitakse tõrvikumarssidel, miitingutel nõutakse Eesti metsa kaitsmist kui ka teaduse rahastust, käiakse kliimastreikidel ja manifesteeritakse praeguse valitsuse vastastel #astutagasi-pikettidel ning erisugustel väiksematel meeleavaldustel. Kuivõrd neid meeleavaldusi saab konkreetsete liikumistega seostada, näitab tulevik. Rebeka Põldsam ja Helgi Saldo soovitavad oktoobris minna metsa, käia tantsimas ja näitustel, ja raamatuid üksteisele ette lugeda.

Andrus Kasemaa uudisteosed

Möödunud aastal suurepärase sõjavastase luulekogu “Olla luuletaja” ja vast kogu eelneva loomingu eest Juhan Liivi preemia ja puust sülearvuti pälvinud Andrus Kasemaal ilmus selle suve lõpus kolmas proosaraamat “Vanapoiss” ning sügisel järjest luulekogud “Mees otsib naist” ja “Muusa”. Intervjuus Sandra Jõgevale ütleb Kasemaa, et pole tarvis järjekordset geiromaani, sest geid pole midagi erilist ja “[k]õiki peab hoidma – ka vaeseid, loodust, tervet inimkonda”. Vilja Kiisler toob oma arvustuses välja, et “Vanapoisi” homoseksuaalne minategelane on kaerahelves ja esilumehelbeke korraga, sest vanapoiss on kõige ja kõigi suhtes parajalt tõre. Kui see kõlab juba mõnusalt või veel mitte piisavalt kväärilt, siis haarake Kasemaa luulekogu “Mees otsib naist” järele, kus tutvumiskuulutustele on kirjutatud laiendused ja naerge terviseks! “Muusa” mõjub natukene nagu eelmiste raamatute post scriptum, aga sealgi on fännidele palju puistatud. Need Kasemaa raamatud väljendavad üht kõige kriitilisemalt mõtestatud nüüdisaegsemat häält, mis eesti keeles üldse ilmunud on. Kindlasti lugege pereringis ja sõpradele ette!

Mine metsa!

Ole sa ikka veel omnivoor või juba ammu vegan, jalgrattur või autojuht, aga selleks, et olla kursis, kuidas metsaasjadega on, tuleb looduses liikuda ja metsaga kohapeal lähemalt tutvuda. Metsateel võib kohata nii prügi kui ka jõhvikaid, nii teisi matkajaid kui ka Eesti ühistranspordi kõiki omadusi. Teadus on tõestanud, et universaalseim pingeteravi on looduses matkamine – kellele seda vaja poleks? Üks Eesti metsa murelaps ja samas kõige aktiivsem matkaradade hoidja RMK korraldab 12. oktoobril seenetundjatega matka Oandus. Kes loengusse ei kipu, võib ju endale hoopis mõne liikide välimääraja tõmmata ja niisama metsa või mereranda kõndima minna.

Sõdade ajalood naiste vaatevinklist Kumus

Kõik ei pruugi metsa jõuda ja Kumus näidatakse ka looduskeskkondi. Septembris avati Kumu kolmandal korrusel kolonialismi näitus “Vallutaja pilk”, kus Lisa Reihana Vaikse ookeani koloniseerimist käsitlev videoteos on võrdleva analüüsiga sillatud Eesti kolonialismiajalooga.

Fragment Lisa Reihana videoteosest “In Pursuit on Venus [infected]“ Vimeos

Juttu on küll vaid 20. sajandi eelsetest koloniaalrepressioonidest ja nende tagajärgedest, aga asi seegi! Reedest, 11. oktoobrist on publikule avatud Kumu kaasaegse kunsti korrusel Triin Tulgiste kuraatorinäitus “Sisse, sisse – uks on lahti! Edith Karlson, Mary Reid Kelley, Eva Mustonen”. Skulptor Edith Karlson esineb sel sügisel EKKMi ja Tallinna Kunstihoone Foto Tallinna kuraatorinäitustel, installatsioonikunstnik Eva Mustonen on viimastel aastatel esinenud mitmete soolo- ja grupinäitustega ning Mary Reid Kelley on esinenud mitmel pool maailmas oma kummaliste maalikunsti ja teleteatrit meenutavate videotega, kus patriarhaalses maailmas antakse sõna naise sisekõnele. 1. novembril avatakse Eda Tuulbergi kureeritud Silvia Jõgeveri ja Kadi Estandi duonäitus Kumu kunstimuuseumis ning 4. korrusel on avatud Juta Kivimäe näitus skulptor Maire Männikust.

HELGI SALDO peosoovitus: Italo Bitches

Tähendab, see on nagu see laul, kui sa ei ole saanud kaheksa tundi vetsus käia, sest sa pidid kõik oma rippuvad atribuudid endale MacGyveriga kuklite vahele teipima ja nüüd ei taha ükski su higine munandikarv enam teibist lahti öelda, sest sa ei oska korralikult sheivida ja depileerija järjekord oli ka miskipärast sada korda pikem kui mistahes eriarsti oma, aga IT WAS TOTALLY WORTH IT.

Italo Bitches on nu-disco-kollektiiv planeedilt Bi_ttt_ch, mis maandub Svetas 19. oktoobril. Budet show, glitter, prazdnik. Ma ei tea. Mina igatahes lähen.