Minu kuulsusrikas karjäär OnlyFansis. 2. osa
Meile kirjutas oma loo noor naine, kes koroonapandeemiaaegse tööpuuduse ajal tegi konto OnlyFansi, lootuses oma rahamuresid leevendada. Piltide postitamine, mis esiti pakkus peale sissetuleku ka võimestavat enesekaemust, hakkas peagi vaimsele tervisele. Tema lugu heidab valgust erootikaäri nüanssidele ja ohtudele. Esimest osa saad lugeda siit.
OnlyFansi edu võti seisneb suuresti selles, et sa suudaksid tekitada endale nn püsivad jälgijad, kes iga kuu enda tellimust uuendaks ja samas ka privaatsõnumites stabiilselt raha kulutaks. Pea et esimesest OnlyFansi-kuust oli mul üks konkreetne jälgija, kes mind lõpuni välja jälgis. Tõsi, vahepeal sai tal ilmselt raha otsa ja ta kadus, kuid alati leidis ta minu juurde tee tagasi. Iseenesest oli see tore, meil oli kokkulepe, et saadan talle postkasti hästi palju pilte maksumüüri taga korraga ja ta ostab need välja, kui tal raha on. Tema oli kõige stabiilsem osa minu OnlyFansi sissetulekust, seega esialgu tundus see ainult hea. Küll aga oli tegu ka väga üksiku mehega, kellele meeldis rääkida oma elust ja muredest, saata mulle pilte sellest, millega ta tegeleb, milline on tema kodu ja mis lemmikloomad tal on. Kui alguses oli see talutav ja kohati isegi tore, sest see hoidis alles mingigi inimlikkuse, mida on teadupärast sellises töös võrdlemisi vähe, siis mõne aja pärast sai sellest omamoodi emotsioonitöö.
Raha saamise eesmärgil pidin ma ka enda püsiklienti lohutama, kui ta kurtis mulle, et ta pole kunagi naisega seksinud, et ta on kole ja üksik. Ja et aeg-ajalt mõtleb ta suitsiidile.
Hakkasin ennast tundma, nagu kasutaksin teda ära. Selleks ajaks hakkasid ilusasse ja lahedasse OnlyFansi fassaadi tekkima esimesed praod ning sellele ei aidanud kaasa inimene, kes ilmselt heast tahtest mulle aeg-ajalt teada andis, et ta kulutas terve enda palga kuu esimesel nädalal minu peale ning et ta ei tea, kuidas uue palgapäevani vastu peab. Kui kunagi oleks see olnud mu jaoks kompliment, siis nüüd hakkas mul sellest halb. Ma ei tahtnud vastutada selle eest, kas keegi peab kuu lõpuni ainult kiirnuudlite peal elama või mitte. Kuigi tõsi, ega keegi ei palunud sellel mehel enda raha nii mõtlematult kulutada ning veel vähem käskisin ma ise seda tal teha, aga paratamatult tundsin end süüdi.
Eks probleemiks oli ka see, et ma ei osanud temaga paika panna neid piire, kui palju isiklikku juttu on okei. Olen kuulnud, et osa onlyfansitare lähenevad sellele nii, et kui tahad kurta, siis maksa ja ma kuulan. Mulle tundus see aga selleks hetkeks juba ebainimlik, mis tähendas, et raha saamise eesmärgil pidin ma ka enda püsiklienti lohutama, kui ta kurtis mulle, et ta pole kunagi naisega seksinud, et ta on kole ja üksik. Ja et aeg-ajalt mõtleb ta suitsiidile.
Vaimne tervis laguneb koost
Kui minu nn karjääri alguses mõjus mu enesehinnangule väga hästi, kui nägin end seksika ja ihaldatavana, siis ühel hetkel muutus see kardinaalselt. Pidevalt enda väga intiimsete osade ekstreemselt lähedalt vaatamine saab ajule hästi mõjuda ainult mõnda aega ning kuna ma olin antidepressantidel ja sisimas ikka veidi ebakindel, lõppes pidu ja pillerkaar suhteliselt järsku. Milline on ilus vulva? Pornos ei näe ju mitte keegi välja selline nagu mina. Selle kõige kõrval võtsin ka kaalus juurde ja trennis koroona pärast käia ei saanud, nii et varem toonuses ja siledad kohad hakkasid muutuma pehmemaks ja ümaramaks. Kui varem olin peikaga sisu tootes alati iseenda välimusega rahul, siis nüüd ma enam ise neid pilte ja videoid läbi vaadata ei tahtnud. Enda keha vaatamine oli rõve, sellest oli saanud minu jaoks lihtsalt objekt, millega mul mingit hingelist sidet ei olnud.
Milline on ilus vulva? Pornos ei näe ju mitte keegi välja selline nagu mina.
Kui alguses mõjus OnlyFansi tegemine minu ja elukaaslase seksuaalelule suurepäraselt, siis seegi muutus päris kiiresti. Eks selles oli süüdi ka fakt, et tellijate esitatavad soovid muutusid aina karmimaks. Osast asjadest ütlesin ära, kuid paljud poosid ja tegevused, mida varem olime peikaga teinud lõbu pärast, muutusid nüüd kohustuslikuks. Seksist sai töö ka siis, kui kaamera ei käinud. Ja kui käis, polnud parem. Selleks, et seksivideo oleks päriselt hea, tuleb kõike üle mängida. Kõik hääled teha valjemini, suudlused märjemini ja poosid seksikamalt. Mäletan, kuidas filmides oli vaja jätta mulje, et tegu on elu parima seksiga ja siis, kui kaamera kinni läks ja ootasin, et peika mulle enda puhastamiseks salvrätikuid tooks, mõtlesin sellele, kui rõve ma olen. Kui häbi mul on. Ja kui väga mul on vaja, et kõik mu jälgijad seda videot osta tahaks, sest mul on raha vaja.
Kuidas ma selgitan enda mehele, et asi ei ole sinus, aga ma ei saa sinuga füüsiliselt lähedane olla, sest ma istun peale seksimist vetsus ja hoian nuttu tagasi?
Iga päevaga muutus OnlyFansi tegemine aina kurnavamaks. Kogu esialgne uudishimu, rõõm ja sensuaalsusetunne oli kadunud, alles jäi vaid tühi minukujuline kest, kes peeglisse vaadates nägi end kui jubedust. Raha küll tuli ja summade üle ei saanud kurta, aga mis hinnaga? Igasugune huvi seksi vastu oli kadunud, olin õnnetu ja hoidsin omaette, mis tekitas varem harmoonilises suhtes uusi probleeme. Kuidas ma selgitan enda mehele, et asi ei ole sinus, aga ma ei saa sinuga füüsiliselt lähedane olla, sest ma istun peale seksimist vetsus ja hoian nuttu tagasi? Ma olin selleks ajaks 20-aastane, kelle ainsaks tugiisikuks nende murede puhul olin kas mina ise või mu elukaaslane, kes üritas mind küll toetada, aga lõpuni välja ei osanud mõista, mis mind ikkagi vaevab. Aga raha oli siiski vaja, seega leppisime kokku, et minu piinade vähendamiseks võtab tema mu konto haldamise üle – räägib meestega, postitab vanu pilte, mis varem kasutamata jäid, ja teenib meile raha. Eesmärgiks oli koguda selleks, et koos midagi toredat teha – näiteks minna reisile.
Illustratsiooni tegi Evelina Karina Potapski
Mind motiveerib ainult raha
OnlyFansis veedetud aeg näitas mulle, kui sõltuvad me rahast oleme. Öeldakse küll, et raha eest õnne osta ei saa, aga see-eest saab raha eest osta toitu, riideid ja isegi uue jalgratta. Kes ei tahaks tunda, et saab endale lubada seda, mida tal parasjagu vaja on? Ükskõik, kui rõve ja vastik nende piltide ja videote saatmine võõrastele meestele ka ei olnud, pidev rahavool mu pangakontole pani mind seda unustama. Kui kuskile kohvikusse jälle tööle sain ja seda umbes nädal peale palkamist vihkama hakkasin, tundus alastipiltide eest teenitav raha ahvatlevam kui ükskõik milline muu raha. Võta siis kinni, mis on õige.
Öeldakse küll, et raha eest õnne osta ei saa, aga see-eest saab raha eest osta toitu, riideid ja isegi uue jalgratta.
Kui mõtlen tagantjärele, siis poleks ma OnlyFansiga algust teinudki, kui mu stabiilne sissetulek oleks alles jäänud. Otsus sinna konto teha oli kindlasti kannustatud sellest, et muud viisi raha teenimiseks ma tol hetkel ei näinud. Isegi kui alguses oli mul OnlyFansi tehes lõbus ja ma tundsin end hästi, siis ainult selle pärast ma sinna ei jäänud.
Ma arvan, et OnlyFansi suurim probleem ongi see, et kui alguses tundub see laheda ja eksootilisena, siis aja möödudes paneb just raha enda piire nihutama ja lõpuks ka unustama. Kui sa oled inimene, kellel on muu sissetulek piisavalt hea, et ära elada, võib sõltuvussuhe rahaga olla teistsugune, aga 19-aastase töötu või miinimumpalga eest rabaja jaoks on tegu sisuliselt lõksuga. Vaatan, kuidas Eesti meedia aeg-ajalt kirjutab järjekordsest noorest reality-staarist, kes OnlyFansi konto tegi ja mõtlen, kas see otsus on ikka läbi mõeldud. Eriti, kui mõni kuu hiljem leian artikli, kus seesama neiu räägib, et algne plaan pesupilte müüa läks luhta ja nüüd teeb ta juba täispornot. Selles pole iseenesest midagi halba, kuid usun, et minu negatiivne kogemus on seotud minu endaga, mitte sellega, et OnlyFansi tegemine oleks kuidagi iseenesest vale või rõve. Aga muster on ikkagi sama – kõik endale kehtestatud piirid muutuvad ühel hetkel hägusemaks ja siis kaovad sootuks.
Kui kuskile kohvikusse jälle tööle sain ja seda umbes nädal peale palkamist vihkama hakkasin, tundus alastipiltide eest teenitav raha ahvatlevam kui ükskõik milline muu raha. Võta siis kinni, mis on õige.
Kõige olulisem asi, mida OnlyFansi tegemisel jälgida, ongi see, kas sul on ikka lõpuni välja mugav toota seda sisu, mida pakud. Ilmselgelt on ka juhuseid, kus algselt pesupilte teha tahtnud neiu ühel hetkel avastab, et tahabki teha pornot ja on selle otsuse läbi mõelnud. Samas, kui läbimõeldud saab see otsus olla olukorras, kui mängus on raha? Sellele küsimusele vastust leida on raske, ka minul, kes sama piiri korduvalt oma OnlyFansi karjääri vältel kompas. Fakt on see, et igal tüdrukul, kes otsustab OnlyFansis pesupiltidega raha teenida, seisab ees sama dilemma, sest võimalus, et mitte ükski tellija rohkemat näha ei taha, on nullilähedane. Sellises olukorras taandubki kõik heaolule, ükskõik kui suur summa ei ole väärt seda, et ütled lahti enda kehalisest autonoomiast.
Illustratsiooni tegi Evelina Karina Potapski
Õiged otsused vajavad aega
Üks viga, mis ma enda OnlyFansi karjääri ajal tegin, oligi see, et ma ei andnud endale piisavalt mõtlemisaega. Kui keegi tahtis minust muidu mõeldamatuna tundunud sisuga pilti või videot, siis raha muutis selle otsustusprotsessi välkkiireks. Pakutav summa ei pidanud isegi olema teab mis suur, aga teadmine, et sellest osa laekub mu kontole, oli piisav. Loodan, et teised 18–19-aastased tüdrukud, kes OnlyFansi teevad, annavad endale rohkem aega, et kaaluda, kas iga soovi täitmine on lõpuks hea nii nende vaimsele tervisele kui ka sellele, kuidas nad kunagi tulevikus OnlyFansi perioodile tagasi vaadates end tunnevad. Kui meenutan seda kõike, mida enda jälgijatele näitasin, siis kohati võtab seest kõhedaks küll. Eriti seepärast, et olin nii noor.
OnlyFansi suurim probleem ongi see, et kui alguses tundub see laheda ja eksootilisena, siis aja möödudes paneb just raha enda piire nihutama ja lõpuks ka unustama.
Kõige tipuks alustasin ma OnlyFansiga koroonapandeemia ajal, mil tundsin end keskmisest rohkem üksikuna. Jah, mul oli elukaaslane, aga tundsin, et see minu kuulumisvajadust täielikult ei rahulda. Olin tol ajal kaugenenud paljudest sõpradest, jäänud ilma seltskonnast, mis minu tüdrukuks olemist kohati defineeris. Selle tunde puudumise tõttu tundsingi, et pean leidma uue kontakti enda naiselikkusega. Kuigi erootilise materjali tootmine kindlasti aitas sellele kaasa, ei olnud see siiski päris see, mida ma vajasin. Rahapuudus, üksindus ja enese kaotamine ei olnud kindlasti hea baas, millelt OnlyFansi alustada. Usun, et kui oleksin sellega alustanud hetkel, kui oma eluga rohkem rahul olin, ei kirjutaks ma praegu artiklit sellest, mis moel OnlyFans mulle liiga tegi.
Eelmise aasta suve hakul kustutasin lõplikult oma OnlyFansi konto. Peale seda olen näinud vaeva, et iseenda kehaga jälle sõbraks saada. Kuigi osa hingehaavu on praeguseks paranenud, on päevi, kui mõtlen oma OnlyFansi-perioodile rohkem. Mõnikord guugeldan enda alter ego, et näha, kas lekkinud pildid on ikka veel üleval. Kui viitsin, siis saadan mõnele netifoorumile kurja kirja, et varastatud pildid maha võetaks. Siiamaani pole sellest tolku olnud, aga rahustan end sellega, et ega keegi minu lähedastest ei teagi, mis nime alt ma OnlyFansis esinesin. Ja isegi kui vahepeal on tunne, et raha on kuidagi vähe ja ei tea, kust seda juurde saaks, siis üks on kindel – OnlyFansi ma enam enda jalga ei kavatse tõsta.
Loo autor on toimetusele teada.
