Mitte sinu naine
Rootsis on tänavu toimunud mitu rassistlikku pagulasvastast marssi. Marsside käigus on pagulastaustaga inimesi pekstud, samuti levitatakse flaiereid sõnumiga, et kõik sisserändajad “saavad oma ärateenitud karistuse”. Lendlehtedes kutsutakse üles otsesele vägivallale ja kuna marssijate sõnul ei tee politsei väidetavalt Rootsi rahva kaitsmiseks mitte kui midagi, siis Rootsi linnade tänavad muud ei vajavat kui vabatahtlikke maskides neonatsidest meestekampu, kes patrullides kõva korda peaks. Muu hulgas on flaieritel kirjas, et kaitstakse “Rootsi naisi”. Politsei on seostanud vägivallatsejaid jalgpalli- ja ultraparempoolsete gängidega.
Paramilitaarsete patrullide kaitset mitte palunud ega mitte vajavad Rootsi feministid on end seepeale sotsiaalmeedias nähtavaks teinud. Näiteks lõid nad Twitteri hashtag’i #inteerkvinna (tõlkes mitte sinu naine), mis sai kiiresti populaarseks. Naised jagavad seda koos oma foto ja saatelausega “Mitte minu nimel”, väljendades rahulolematust, et neid rassistlike kuritegude alibina kasutatakse.
https://twitter.com/catharina_thorn/status/694873095178420224
Loomulikult on inteerkvinna-liikumine tekitanud otsitud segadust ja strateegilist ignorantsust neis, kes probleemi sisu näha ei soovi.
https://twitter.com/YlvaCarennah/status/696576656362885120
Ja üllatus! Ka mõned Eesti inimesed on #inteerkvinna kohta uudist lugenud. Nimelt avaldas 4. veebruaril Isa Õunpuu Kiriklikus Vaatlejas Poola meediast tõlgitud artikli ja pealkirjastas selle nii: “Rootsis alustasid feministid uut kampaaniat meeste vastu, kes tahavad kaitsta naisi vägistamise eest.”
Eks ta ole. Ülearuses süvenemises püha isa just süüdistada ei saa. Artikkel on levinud ka sotsiaalmeediasse, kus lugu juba uusi pöördeid võtab. Näiteks selliseid:
Ei, Isa Õunpuu, EKRE sõprade klubi ja vaprad sõdalased. Feministid on igasuguse seksuaalvägivalla vastu. Reservatsioonideta. Samuti on feministid vastu sellele, et naisi rassistlike kuritegude korda saatmiseks ära kasutada proovitakse.
PS! Vaadata tasub ka selle nädala Pealtnägijat, kus pagulaste kaitseks sõna võtnud inimesed räägivad, millise küberähvardamisega nad peavad toime tulema.