Naised marsivad? Jaanuaris?! Tallinnas?!!

19. jaanuaril toimub ülemaailmne naiste marss ja seekord on väike algatusgrupp otsustanud esimest korda marssida ka Eestis. Miks me tunneme vastupandamatut soovi marssida, kui väljas on külm ja pime ning üldse, naised on juba ammu kõik õigused saavutanud (haigutus)?

Kuigi soolist ebavõrdsust on läbi ja lõhki uuritud, analüüsitud ning selle olemasolu on tõestatud, tundub see siiamaani suuresti olevat usuküsimus, umbes nagu kliimamuutused. Marsi korraldajaid ühendabki see, et me oleme väsinud vaidlemast, kas naised on ise süüdi, et neid poliitikas rohkem ei ole; kas palgalõhe on päriselt olemas (ja kui on, siis kas see on üldse mingi probleem); kas nüüd on ahistamise kaebused liiga kaugele läinud; ning kas kliimamuutused on fake news. Me teame, et sooline ebavõrdsus on reaalsus, mitte kuiv statistika. Me oleme omal nahal kogenud probleeme, mille eksisteerimist kahtluse alla seatakse. Ja me tahame oma aega ja energiat kulutada selle peale, et mõttetu vaidluse asemel püüelda parema ühiskonna poole, aidata otsida poliitilisi lahendusi ja tegutseda.

Vali naist!

Oleme esikohale seadnud naiste ja meeste võrdse esindatuse poliitikas, sest valimisteni on jäänud vähem kui kaks kuud. Igaühe hääl on oluline ja iga valija, kes jääb koju diivanile pikutama, loobub oma võimalusest tulevikku mõjutada. Palun hääleta parema tuleviku poolt ja palun vali naist (või naiste õiguste eest seisvat kandidaati). Miks ilmtingimata naist? Sest naiste esindatus poliitikas on eluliselt oluline. Kõige paremini on teema kokku võtnud norra politoloog ja endine diplomaat Helga Hernes, kes on nimetanud kolme põhjust, miks naised peavad olema poliitikas: see on õigluse küsimus, naised lisavad poliitikasse midagi uut ning naiste ja meeste poliitilised huvid võivad konflikti sattuda.

On õigluse küsimus, et võim jaguneb ühtlaselt naiste ja meeste vahel. Poliitikas langetatakse otsuseid, suuri ja väikeseid, mis mõjutavad nii kõikide inimeste igapäevaelu kui ka suuri tulevikuküsimusi. Kui kaugel peab poeuksest olema autoparkla ja kui kaugel bussipeatus? Kas minu lapsel on olemas lasteaiakoht ja palju see mulle maksab? Kas karistada saab minu ahistaja või hoopis mina, kes julgesin oma kogemusest rääkida? Kellel on õigus saada lapsetoetust? Kas lubame kliimamuutustele vaatamata maha raiuda 6000 hektarit metsa selleks, et oma kaitsevõimekust arendada? Kõik need küsimused on poliitikute otsustada. Milline on aga otsuste legitiimsus, kui naised ei osale piisavalt otsustusprotsessides?

Naised lisavad poliitikasse midagi uut – mitte sellepärast, et neil on teistsugused omadused, vaid kuna neil on teistsugused kogemused. Paljudele meeldib rõhutada, et naised on olemuslikult kuidagi paremad kui mehed (või vastupidi). Olulised on hoopis kogemused, sest kuigi meie ühiskonnas elavad naised ja mehed koos, on nende reaalsus sageli erinev. Kas oled ahistanud või kas sind on ahistatud? Kas oled üksi pidanud lapsed üles kasvatama või kas sul oli kodus keegi, kes kasvatas, küüris ja keetis? Kas näed maailma autoroolist, bussiaknast või hoopis ratastoolist? Erinevaid kogemusi on vaja selleks, et luua ühiskond, kus võimalikult paljud tunneksid end võimalikult hästi.

Naiste ja meeste poliitilised huvid võivad konflikti sattuda ja siis on naistel vaja oma huve kaitsta. Näiteks võib tuua pereplaneerimise õigused või perevägivalda ja seksuaalset ahistamist puudutava seadusandluse. Naistel on vaja esindajaid, kes nende huvide eest seisaksid. Meestel on need demokraatia ajastul kogu aeg olemas olnud.

Ülaltoodu ei tähenda, et mehed ei võiks seista hästi naiste huvide eest või olla sarnaste kogemustega, näiteks üksikisadena või seksuaalvägivalla ohvritena. Võib tõesti juhtuda, et naise parim esindaja valitud kogus on hoopis mees. Alati ei ole naised ka valmis teiste naiste õiguste eest seisma, kasvõi väidetega, et probleemi pole ja tema on küll hakkama saanud. Me soovitame valida naist, aga kui tundub, et parim naiste huvide kaitsja on sinu valimisringkonnas mees, siis vali teda.

Seattle’i marss 2018. Foto: oakie / Unsplash

Sooline ebavõrdsus ei ole mingi abstraktne statistikamiraaž, vaid reaalsus, milles elavad kõik inimesed, ükskõik, kas nad tajuvad seda või mitte. See ei ole nullsummamäng, mille tulemus on “tasakaal”, sest kui naised elavad keskelt läbi vaesemalt, surevad mehed varem ja kõik on kokkuvõttes korras. Ei ole korras. Ei ole ka tõsi, et soolist ebavõrdsust pole võimalik muuta, et see on mingi loodusseadus. On küll võimalik muuta! On võimalik vähendada soolist majanduslikku ebavõrdsust, on võimalik võrdsustada poliitilist esindatust ja on võimalik ühtlustada sugudevahelist oodatavat eluiga. Need näitajad on riigiti väga erinevad. Kõige aluseks on aga tahe sellega midagi ette võtta ja sellepärast me marsime ning kutsume üles märtsis valima naist. Tule marsi ka ja vali ka!

Naiste marss toimub Tallinnas. Koguneme Viru väravate juures laupäeval, 19. jaanuaril 2019 kell 14 ja marsime otse Sveta baari. Täpsemat infot saab ürituse leheküljelt Facebookis. Me marsime parema tuleviku nimel ja kutsume marssima kõiki, kes jagavad meie unistust maailmast, kus naised on meestega poliitikas võrdselt esindatud. Arvame, et kõigil on õigus elada head elu, mis on vaba vägivallast, diskrimineerimisest ja ebaõiglusest. Samuti on meile oluline ülemaailmne solidaarsus, sest samal päeval marsitakse ka teistes riikides.Tere tulemast!

Lühem versioon artiklist ilmus algselt Postimehes.