Keda valida? Pedagoogiline valgusfoor

Valimisteni on jäänud vähem kui kuu ja enamik erakondi on oma valimisprogrammid avaldanud*. Feministeerium, nagu alati oma riigi ja rahva teenistuses, luges programmid läbi ja võttis vaatluse alla viis teemat, mis on meile südamelähedased ja mille eest me seisame. 

Et inimõigustest hoolivale valijale valik hästi lihtsaks teha, kasutame iga teema puhul valgusfoori süsteemi. Meie valgusfooris on rohkem kui kolm värvi, sest õnneks me ei korralda siin liiklust. Roheline tuli tähendab konkreetset lubadust, mis olukorda parandab. Heleroheline tuli tähendab lubadust, mis on nii öelda poolel teel. Erakonnas on ilmselgelt teemale mõeldud, aga sõnastus tekitab küsimusi, näiteks jätavad konkreetsus või mõju soovida. Kollane tuli tähendab, et teema on valimisprogrammis nurkapidi sees, aga kaugel soovitust. Punane tuli tähendab, et teemat pole üldse käsitletud, kas soovimatusest või ignorantsusest. Pruun tuli tähendab teemale vastutöötamist – kui näed pruuni, siis jookse!

1. Nõusolekuseadus

Nõusolekuseadus ei ole tegelikult eraldi seadus, vaid karistusseadustiku muutmine selliselt, et nõusolekuta seksuaalse iseloomuga teod oleksid kuriteod. Nõusolekuseadus peegeldab kaasaegset arusaama seksuaalvägivallast, teeb lihtsamaks ennetustöö ja võimaldab õiglasemat ja ohvrit vähem traumeerivat õigusemõistmist. Muidugi ei piisa pelgalt seaduse muutmisest. Vaja on ka suurendada politsei ja prokuratuuri ressursse seksuaalkuritegude menetlemisel ja koolitada õigussüsteemi osapooli, näiteks riigikohtunikku Paavo Randmat.

Erakondadest saavad nõusolekuseaduse puhul rohelise tule sotsid ja rohelised. Mõlemal on programmides nõusolekuseadus kenasti sees, rohelistel ka koos vajalike ressursside ja koolitusprogrammiga. Helerohelise tule saab ka Eesti 200, kelle programmist leiab lubaduse viia sisse alaealiste ja eriti haavatavas olukorras olevate inimeste kaitsmiseks vägistamise eest “nõustumise põhimõte”. Sõnastus nõuab üksjagu mõistatamist, mida tegelikult teha soovitakse, aga hea seegi.

Kollase tule saab Keskerakond, kelle programmis puudub nõusoleku teema, kuid kes lubab suurendada politsei ja prokuratuuri ressursse seksuaalkuritegude uurimiseks ning koolitada seksuaalkuritegude spetsiifikas kõiki õigussüsteemi osapooli. Ülejäänud erakonnad – Reform, Isamaa ja EKRE – saavad punase tule, sest neil ei ole nõusoleku teemat programmides üldse mainitud.

2. Abieluvõrdsus

Kooseluseadus hakkas kehtima 2016. aastal ja pakub oma suhte vormistamiseks paaridele täitsa head alternatiivi, kuid siiamaani pole riigikogu suutnud vastu võtta kooseluseaduse rakendusakte. Nende puudumine ei takista küll kooselupaaridel oma õiguste realiseerimist, kuid teeb selle ülimalt tüütuks – paljud asjad peavad lahenduse saama kohtu kaudu. Nii on näiteks kohtust läbi pidanud käima notari keeldumine kooseluseaduse lepingut sõlmida, samast soost lapsevanemate õigus ravikindlustusele ja kooselulepingu kandmine rahvastikuregistrisse. Kuigi kaugeltki kõik inimesed ei unista traditsioonilisest abielust, on ammu aeg lõpetada samast soost paaride kiusamine ja teha abielu võimalikuks kõigile. Miinimumprogramm oleks vähemalt vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid.

Abieluvõrdsuse teemas saavad rohelise tule sotsid, Eesti 200 ja Rohelised, kes lubavad perekonnaseaduses sätestada abieluvõrdsuse. Helerohelise tule saab Reformierakond, kes lubab vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid ja täpsustab, et kõik avalikud teenused ja hüved, mida osutatakse avalikest vahenditest, peavad olema samast soost paaridele samamoodi kättesaadavad kui eri soost abikaasadele. Punase tule saab Keskerakond, kes ei maini teemat üldse.

Pruuni tule saavad EKRE ja Isamaa. EKRE kavatseb kaitsta perekonda kui rahva püsimise, kasvamise ja ühiskonna alust ega luba perekonna – laste ema ja isa – tähenduse muutmist riigi õigusaktides. Esimene pool – kaitsta perekonda – tuleb otse põhiseadusest ja hõlmab riigikohtu sõnul ka samast soost paare, LOL. Teine pool ehk lubadus mitte muuta perekonna tähendust õigusaktides on tühikargamine, sest perekonda ei olegi Eesti õigusaktides defineeritud. Programmis lubatakse ka tühistada kooseluseaduse “kui ühiskonda lõhestava ja ühiskonna enamuse hoiakutele vastanduva õigusakti”, mis oleks selge olukorra halvendamine. Muide, 64 protsenti Eesti elanikest (ja suisa 72 protsenti eestikeelsetest vastajatest) toetavad kooseluseadust, nii et EKRE on ka selle sassi ajanud.

Pruuni tule saab ka Isamaa, kes lubab algatada “põhiseaduse täiendamise naise ja mehe vahelise abielu kui rahvuse püsimajäämise tagatise õiguskaitse parandamiseks”. Mitte, et keegi sellest punkti põhjendusest aru saaks (milliste gruppide õiguskaitse selle kaudu paraneb?), aga eesmärk on siiski selge. Isamaa tahab minna põhiseadust muutma, et võtta samast soost paaridelt ära lootus, et nad kunagi võiksid ka Eesti riigis abielluda ega peaks selleks ajutiselt (või lõplikult) emigreeruma. 

3. Võrdse kohtlemise seadus

Võrdse kohtlemise seadust tuleb muuta, sest praegu on diskrimineerimise kaitse eri ühiskonnagruppidele ebavõrdne. Võiks öelda, et lausa diskrimineeriv. Inimese diskrimineerimine tema soo tõttu on keelatud igas ühiskonnaelu valdkonnas, samas kui näiteks vanuse või puude või seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineerimine on keelatud üksnes tööelus. Paraku ei tunne diskrimineerimine piire ja seda esineb ka teistes valdkondades, nagu üüriturul ja hariduses.

Rohelise tule saavad Eesti 200 ja Rohelised, kelle programmides on sees selge lubadus võrdse kohtlemise seadust muuta ja diskrimineerimise kaitset ühtlustada. Helerohelise tule saavad sotsid, kes seadust ei maini, kuid lubavad igaühele tagada kaitse diskrimineerimise eest ning laiendada võrdõiguslikkuse voliniku võimekust tegelda kõigi diskrimineerimise valdkondadega. 

Punase tule saavad kõik ülejäänud erakonnad – Reformierakond, Keskerakond, Isamaa ja EKRE. Kõigil puudub vastav programmipunkt, kuigi sõnapaar “võrdne kohtlemine” tundub neile olevat äärmiselt südamelähedane: maksud peavad töötajaid võrdselt kohtlema (Reformierakond ja Isamaa), kaitseliit peab olema koheldud võrdselt kaitseväega ja energiaturu tootjad teineteisega (Keskerakond). Keskerakonnale on südamelähedane ka võrdsete võimaluste loomine kõikidele erakondadele valimiskampaanias, samuti võrdsed konkurentsitingimused põllumajandussektorile. Keskerakond on küll maininud inimeste võrdset kohtlemist, kuid seda deklaratiivselt ja üksnes rahvuse kontekstis: Keskerakonna programm teatab, et Eestis elavad inimesed peavad olema võrdselt väärtustatud ja koheldud, seda rahvusest olenemata.

4. Vaenukõne

Eesti vaenukõne regulatsioon on sisuliselt kasutu ja vajab muutmist. Põhiprobleem kehtiva seaduse juures on see, et vaenukõnega peab kaasnema reaalne oht isiku elule, tervisele või varale ja seda reaalset ohtu on praktiliselt võimatu tõestada. Tasub veel üle korrata: vaenukõne ei ole kellegi kritiseerimine, solvamine või vihane väljendusviis. Vaenukõne aluseks on inimese või grupi teatud omadused, olgu see näiteks sugu, seksuaalne orientatsioon, lisavajadus või usukuuluvus, ning see tähendab vaenule ja vägivallale üleskutsumist, selle õigustamist või levitamist. Vaenukõne ei käi sõnavabaduse alla ja sellel on väga negatiivsed tagajärjed nii üksikinimeste kui ka vaenatavate gruppide õigustele. 

Rohelise tule saavad Reformierakond ja sotsid, kellel on programmis selge lubadus vaenukõne regulatsiooni tugevamaks muuta. Kollase tule saavad Rohelised ja Eesti 200. Eesti 200 lubab täiendada vaenukõne definitsiooni selliselt, et vaenukõne hõlmaks ka ohu tekitamist avalikule korrale. Paraku ei ole avalikule korrale ohu tekitamine praeguse vaenukõne regulatsiooni põhiprobleem ja põhiprobleemi Eesti 200 ettepanek ei lahendaks. Rohelised nendivad lihtsalt, et nad “taunivad vaenukõne”. Sellest võib sihtgruppidele veidi väheks jääda, me kõik taunime seda nagunii. Punase tule saavad Keskerakond ja Isamaa, kelle programmides pole vaenukõne teemat üldse mainitud. Pruuni tule saab EKRE, kes teatab, et erakond “ei lepi püüdlustega laiendada nn vihakõne mõistet, kehtestada vabaduste mahasurumisele suunatud poliitikat ega tunnista nn poliitilise korrektsuse dogmat”. 

5. Sooline võrdsus

See punkt pole viies, sest ta on väheoluline, vaid sellepärast, et tekst tuli pikk. Siin oleme andnud üldhinnangu erakondade valimisprogrammide muudele punktidele, mis soolist võrdsust ühiskonnas mõjutavad. Kuna teemad ulatuvad seinast seina, ei hakka me kõike eraldi käsitlema. Küll toome välja lubadused, mis kõige rohkem kasu või kahju teha võivad. 

Rohelistel on lausa eraldi inimõiguste peatükk. Kuigi osa sellest on deklaratiivne ja ilma täpsema sisuta (toetame võrdõiguslikkust, sh soolist ja palgalist võrdõiguslikkust), siis on programmis ka julgelt eristuvaid punkte. Rohelised lubavad kaitsta õigust abordile olenemata ravikindlustuse olemasolust ning toetavad inimeste õigust lasta end soovi korral steriliseerida, sidumata seda õigust laste arvu ja patsiendi vanusega. Samuti on programmis lubadus toetada soomarkeri muutmise protsessi lihtsustamist ning mittebinaarse soomarkeri võimaldamist dokumentides. Perevägivalla ohvrite toetamiseks lubavad Rohelised jõustada tugikeskuste stabiilse rahastamise. Kokkuvõttes saavad Rohelised rohelise tule, sest on positiivses võtmes käsitlenud teemasid, mida teised progressiivselt mõtlevad erakonnad programmi ei ole pannud.

Eesti 200 programm sisaldab mitmeid üsna julgeid ja kastist välja lubadusi. Näiteks lubab Eesti 200 algatada perevägivalla vastase seaduse koostamine, sest olemasolevad seadused ei kaitse vägivalla ohvreid ja võimaldavad vägivallatsejal kasutada õigussüsteemi edasise vägivallatsemise vahendina ka aastaid peale suhte lõppemist (lihtsamas keeles – ohvri saab vaimselt ja majanduslikult hävitada lõputute hagide ja kohtuvaidlustega). Eesti 200 tahab ka, et erakondade riiklik rahastus sõltuks naiste osakaalust Riigikogu fraktsioonides – päris huvitav mõte, mis võiks suurendada erakondade motivatsiooni naisi valitavatele kohtadele paigutada. Kolmas mainimist väärt teema on mõlema vanema võrdsed õigused ja kohustused lapse kasvatamisel. Selleks lubab Eesti 200 mõlemale vanemale kuue kuu pikkust vanemahüvitise perioodi, mida ei saa jagada. Seda reformi ei ole kindlasti lihtne läbi viia, aga sellel oleks tõenäoliselt suur positiivne mõju soolisele võrdsusele nii perekonnas ja tööelus kui ka laiemalt ühiskondlikus elus. 

Eesti 200 on vaba turumajanduse usku ja erakonna liberaalsus ei pruugi sobida vasakpoolsetele feministidele oma majanduspoliitika tõttu, mis allutab kogu ühiskonnakorralduse turunõudlusele. Kuid uuenduslikkuse ja julguse eest soolise võrdsuse valdkonnas saavad nad rohelise tule.

Sotsidel on üksjagu punkte, mis on soolise võrdsuse valdkonnas olulised, kuid need kipuvad jääma deklaratiivseks ja sisaldavad reeglina sõnu nagu “väärtustame”, “peame oluliseks”, “järgime” ja “taunime”. Näiteks taunivad sotsid soolist ebavõrdsust mistahes ühiskonnaelu valdkonnas ja peavad oluliseks soolist tasakaalu ettevõtete juhtorganites. Hea teada! Sotsid toetavad vanemapuhkuse paindlikku jagamist lapsevanemate vahel (mis on päris paindlik juba praegu) ja lubavad seadustega tagada pereelu ja töö ühendamist soosivaid töösuhteid. Sotsid lubavad võtta erilise tähelepanu alla pere- ja soopõhise vägivalla vähendamise, peavad oluliseks ohvrite toetamist, tugikeskuste stabiilset rahastamist ning spetsialistide koolitamist ning lubavad ka välja töötada programmi lähisuhtevägivalla vähendamiseks. Lisaks näevad sotsid igas avaliku sektori asutuses ette tegevused soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja kavatsevad anda soolise võrdõiguslikkuse kavadele sisu. Olulisematele seaduseelnõudele tahetakse lisada riskianalüüs keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kohta, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse aspektist. Mõjude analüüs tuleb hea õigusloome tava kohaselt igale eelnõule juba ammu teha. Probleem on selles, et sageli rullib poliitiline tahe sellest reeglist üle nagu roomik, mida ilmekalt illustreeris hiljutine perehüvitiste teerull. 

Kokkuvõttes on sotside suund õige, aga konkreetsus ja julgus oleks lubadustele oluliselt rohkem kaalu andnud. Feminist ei pea ilmselt kartma, et midagi hullu juhtuks, kui sotsid valitsusse saavad, aga midagi erilist entusiasmi tekitavat programmis ei ole. Tuli – heleroheline.

Reformierakonna programm nendib, et lähisuhtevägivalla ohvritele tuleb tagada vajalik tugi ja turvaline keskkond kuni ohu lõppemiseni ning lubab arendada ohvriabi teenuseid ja toetusi. Kuna Riigikogu võttis just vastu uue ohvriabiseaduse, mis teenustele ja toetustele selged raamid paneb, oleks olnud huvitav teada, mida silmas peeti. Reformierakond lubab ka toetada mõlemat vanemat paindliku töö- ja pereelu ühildamisel, kaotada õiguslikud takistused pere- ja tööelu ühildamisel ning tagada vanemapuhkuselt naasnud vanemate tegelikust sissetulekust lähtuva haigus- ja hooldushüvitise. See puudujääk oleks ammu tulnud ära parandada, aga hea, et see teema on nüüd mitme erakonna (ka Isamaa) tähelepanuväljas. Oravate programmis teatatakse ka, et lastehoiuteenused peavad vastama tööturu vajadustele ja olema paindlikud. Mida erakond selle viimase soovi realiseerimiseks teha kavatseb, paraku ei selgu. Reformierakond lubab vähendada soolist palgalõhet ja et selles küsimuses aidata tööandjaid, loob tööandjatele vastava digitaalse instrumendi. Teisest küljest lubab Reformierakond ka reformida tööturu regulatsiooni ja seda lähtuvalt põhimõttest, et tööleping on võrdsete poolte võlaõiguslik leping. Ei tea, mis maailmas reformierakondlased elavad, aga tööturu osapooled ei ole üldjuhul võrdsed. Töötajal ei ole tavaliselt enda teenistuses personalijuhti, juriidilist osakonda ega täit ülevaadet kõikide teiste töötajate palkadest ja hüvitistest. Naissoost töötajad ei ole ka võrdsed meessoost töötajatega, sest sisenevad tööturule emaduse “allahindlusega” sõltumata sellest, kas nad on emad või mitte. Kokkuvõttes tundub Reformierakonna programm soolise võrdsuse küsimuses ettevaatlik ja mainib asju, mida kindlasti oleks realistlik ära teha (digitaalne instrument!), teisest küljest on erakonna neoliberaalne alusfilosoofia märksa negatiivsema mõjuga. Turg ei ole lahendanud sotsiaalse ebavõrdsuse ilminguid ja arvamus, et me kõik oleme võrdsete osapooltena võrdsel stardipositsioonil, kuulub ulme valdkonda. Tuli – kollane.

Keskerakonna programm on soolise võrdsuse vaates lahja ja konkreetsust napib. Positiivse poole pealt on käsitletud lähisuhtevägivalda: lubatakse suurendada võitlust lähisuhtevägivallaga, arendada turvakodude võrgustikku ja tegeleda ennetustegevusega. Samuti lubatakse riiklikult toetada laste ja naiste varjupaikade ning turvakeskuste tegevust. Kuna riiklik rahastus on valdkonnas juba aastaid olemas, saab juba enne valimisi öelda – tehtud! Keskerakond lubab ka vähendada soolist, ealist ja rahvuspõhist palgalõhet, mille aluseks nähakse koostööd ning läbipaistvad ja õiglast palgapoliitikat nii avalikus kui ka erasektoris. Karta on, et sellest jääb väheseks. Tuli – kollane.

EKRE programm soolisest võrdsusest ei räägi. Tehakse aga üks põhjapanev lubadus – lõpetada meditsiinilise põhjenduseta abortide rahastamine maksumaksja raviraha eest. Kuna see on piisavalt halb, süttib valgusfooris pruun tuli.

Isamaa programm on tunduvalt rajum kui EKRE oma ja kantud iibefanatismist. Isamaal on programmis sees mõned positiivsed asjad: näiteks lubab erakond toetada lähisuhtevägivalla teadvustamist, ennetamist ja avastamist, vägivaldse suhte katkestamist, süüdlase vastutuselevõtmist, ohvriabi ja vägivallast loobujate tugiprogramme. Isamaa lubab ka tagada vanemapuhkuselt tööle naasnud lapsevanemale lapse haigestumisel hooldushüvitise tema keskmise palga väärtuses. Samas lubab Isamaa seista vastu “perevaenuliku propaganda levikule” ning kaitsta last “agressiivse seksuaalpropaganda ja sooärevuse tekitamise eest, väärtustades seeläbi lapse vaimset tervist”. Sõda on rahu jne. Isamaa paistab silma ka ebatavalise läbipaistvusega, lubades juba valimisprogrammis anda raha iseenda liikmete juhitud organisatsioonidele. Nimelt lubab Isamaa parandada “õnneliku paarisuhte loomise ja hoidmise ning vanemahariduse programmide” kättesaadavust, suurendades nende rahastuse 2 000 000 euroni aastas. Programmide seas on ära toodud PREP ja “raseduskriisinõustamine”, mõlemaid programme viib ellu SA Väärtustades Elu, mida juhib Isamaa perede ühenduse juhatuse liige.

Aeg-ajalt kuuleb arvamust, et Isamaa on EKRE light-versioon, aga tegelikult on ikka vastupidi – arvestades Isamaa valitsemiskogemust ja oskust oma valimislubadused ellu viia ükskõik millistes koalitsioonides, on EKRE hoopis Isamaa light. Tuleb nentida, et konservatiivsetele feministidele Eestis praegu head valikut ei ole, sest ennast konservatiivsena positsioneerivad erakonnad viljelevad padupopulistlikku paremäärmuslust. Tuli – pruun.

Kus sulle meeldib roheline või pruun? Mõtle hoolega järele.

6. Track record

Lisaks arvestab tark valija ka sellega, mis viimasel neljal aastal on toimunud. 2019 läks Keskerakond eelmistele valimistele tugeva inimõiguste programmiga, kus olid sees mitmed asjad, millest inimõigustega tegelevad organisatsioonid unistasid, näiteks vaenukõne tõhus regulatsioon ja diskrimineerimise kaitse ühtlustamine. Pärast valimisi otsustas aga Jüri Ratas moodustada valitsuse Isamaa ja EKREga, mille tulemusel mitte ainult ei realiseerunud ükski programmi vastav punkt, vaid osa valitsusest tegeles kaks aastat järjest aktiivselt olukorra halvendamisega ja teine osa valitsusest püüdis kõige halvemat ära hoida. Seekord on Keskerakonnas programmis väga vähe asju, mis inimõiguseid kuidagi edendaks. Aga miks peaks valija Keskerakonda nendeski vähestes küsimustes usaldama? Isamaast ja EKREst pole selles kontekstis mõtet üldse rääkida. 

Reformierakond oli programmi mõttes juba eelmine kord ambitsioonitu, kuid kaks aastat tagasi võimule tulles lubasid nad teistsugust valitsemist kui nende eelkäijad viljelesid. Vaatamata sellele pole nemadki mitmeid asju ära teinud – võrdse kohtlemise seaduse eelnõu istub riigikogus kinni, kuuldavasti just reformierakondlaste vastuseisu tõttu, ja ka vaenukõne osas pole midagi toimunud. Samuti on kooseluseaduse rakendusaktid seni vastu võtmata. Plusspoole pealt tõsteti Reformierakonna juhtimisel seksuaalse enesemääramise eapiir 16 aasta peale, kaotati ära alaealiste võimalus abielluda ja alaealistel tekkis õigus psühhiaatri poole pöörduda ilma lapsevanema nõusolekuta. Need olid olulised edusammud.

Kuna valitseda on jõudnud kõik viis riigikogus esindatud parteid, võib korra peast läbi lasta nende teod ja tegematajätmised ning lisada vastava värviga tule igale erakonnale. Head valimist!

* Kirjutamise hetkel oli puudu Parempoolsete täisprogramm. Vaatluse all olid Reformierakonna, SDE, Isamaa, Keskerakonna, EKRE, Roheliste ja Eesti 200 valimisprogrammid.