Kuidas mõelda seksuaalsest nõusolekust? 3. osa. Kuidas nõusolekut küsida?

nõusolek nõusolekuseadus seksuaalne nõusolek

Käesolev artikkel on seksuaalset nõusolekut tutvustav õppematerjal. Iga teema järel leiad tekstist paar kordamisküsimust, mis aitavad loetut kinnistada ja nõusoleku üle mõtiskleda. Artikleid võiks lugeda sellises järjekorras, nagu need on nummerdatud.

Igapäevastes olukordades, kus oleme harjunud teistelt nõusolekut küsima, ei tule sageli mõttessegi, kuidas seda täpselt tegema peaks. Üpris kergelt tulevad meil üle huulte fraasid “Süüa tahad?”, “Võtame veel ühed?” või “Kas ma võin selle pildi üles panna?”, aga ainuüksi mõte küsimusest “Kas ma võin sind suudelda?” ajab juba nihelema. Nõusoleku verbaalset küsimist tajutakse atmosfääri ja tuju rikkuvana, justkui saaks taustamuusika äkitselt otsa või kostuks kuskilt valju pidurikriginat. Seetõttu tegelevadki paljud antud teemaga seotud küsimused eelkõige sellega, kuidas nõusolekut (seksikalt) küsida.

Nõusoleku verbaalset küsimist tajutakse sageli atmosfääri ja tuju rikkuvana.

Enne seda, kui saame küsimisega süvitsi minna, tuleb aga uuesti rõhutada põhitõde, et kui pole nõusolekut, pole ka seksi. Nõusoleku saamine seksiks pole seksi vürtsitamine või sellele vahetevahel millegi juurde lisamine – nõusolek on vajalik eeldus, et seks üleüldse toimuda saaks. Igasugune tahtevastane seks on vägistamine. Niisiis on äärmiselt oluline, et me oleksime oma partneri nõusolekus veendunud. Mõnikord on see väga lihtne, kui end teineteisega mugavalt tuntakse ja partneri kehakeel sulle tuttav on. Kui aga ollakse seksuaalelu alles alustamas, seksitakse uue partneriga, tarvitatakse uimasteid (sh alkoholi) või proovitakse voodis midagi uut (näiteks sidumine), siis võib üksteise mõistmine olla palju keerulisem.

K: Mõtle, kas sul on lihtne oma tundeid väljendada. Kas kardad, et sulle öeldakse “ei!”? Kui jah, siis miks?
K: Kas tunned, et pead teisele inimesele lähenemiseks käituma mingite etteantud reeglite järgi? Kust sa nendest reeglitest kuulnud oled?

Ohtlikud hoiakud

Oled peol ja kohtud kellegagi, kes sulle meeldib. Sa tahaksid temaga rääkida, võibolla hiljem ka seksida. Mis edasi? Soost sõltuvalt võivad vastused sellele küsimusele varieeruda. Endiselt eeldatakse, et heteroseksuaalsete inimeste puhul peavad just mehed initsiatiivi võtma ja järele proovima, kas nende lähenemiskatsed on oodatud. Ei ole ka harv kohata naisi, keda on kasvatatud teadmisega, et oma seksuaalsete soovide aktiivne väljendamine teeb temast “litsi”. Õnneks kohtab mõlemat hoiakut noorte seas üha vähem, sest kaasaegne seksuaalkasvatus ei näe naiste naudingut halva või meeste omast vähem tähtsana ning meest ei nähta ka enam üheselt võimukama osapoolena.

Vananenud ja eelduslikud hoiakud loovad soodsa pinnase seksuaalsele vägivallale.

Sellistest hoiakutest peab rääkima aga ühel teisel tähtsal põhjusel. Nimelt loovad need mallid soodsa pinnase seksuaalsele vägivallale. Eriti väärivad siinkohal mainimist eeldused, et mehed peavadki olema seksuaalselt agressiivsed ning naiste verbaalne “ei!” või passiivsus tähendavad tegelikult hoopis nõusolekut. Mõnikord võib ju õnneks minna, kui kokku saavad kaks inimest, kelle hoiakud klapivad ning naise esialgne “ei!” oligi osa mängust, millega ta tahtis “korralik” näida, isegi kui soovis intiimsust vähemalt sama palju kui mees. Ent selliste vaikivate eelduste arvelt tekivad olukorrad, kus “ei!” on ka päriselt “ei!”, kuid soovimatute lähenemiskatsete tagasilükkamist nähakse jätkuvalt naisepoolse tagasihoidlikkusena ning arvatakse, et “küllap ta tegelikult ikka tahab”.

Nõusolekupõhine seksuaalkasvatus tõstab esile seksuaalse naudingu ja õpetab tagama seda üht tingimust, mis selleks ütlemata vajalik on: turvalisus.

Illustratsiooni autor on Kadri Nikopensius.

Kuidas nõusolekut (seksikalt) küsida?

Olgu, oled peol. Mis edasi? Oletame, et saidki huvipakkuva kaaslasega jutu peale ja vestlus sujub. Sulle hakkab tunduma, et sa meeldid talle ja tema meeldib sulle kohe kindlasti. Muutud ärevaks. Võid eeldada, et ka teine inimene on vähemalt veidi ärev. Isegi siis, kui vestluspartner on sinu seltskonnas edasi, ei otsi pilguga kedagi teist, tema keha on aktiivselt sinu poole pööratud, füüsiline lähedus ei sega teda, ta naeratab ja jätkab sinuga vestlemist, ei tähenda see ikkagi tingimata seda, et ta tahab sinuga suudelda või seksida.

Vaikiva kohmitsemise asemel asjadest otse rääkimine võib õhtu kulgemise palju meeldivamaks teha.

Alati on kõige kindlam küsida. Hetkeline ebamugavus ei riku midagi, kui te teineteisele meeldite. Asjadest otse rääkimine võib isegi väga vabastav olla. Pigem avab suhtlus stiilis “Sa meeldid mulle ning tundub, et see on vastastikune?” teie mõlema jaoks võimaluse hiljem oma soovidest palju avatumalt märku anda. Me ei suuda üksteise mõtteid lugeda ja paljud meist pole osavad ka kehakeele lugemises ega oma kehaga signaalide saatmises. Need mõned sõnad, mis esialgu tunduvad atmosfääri rikkuvat, võivad hiljem kaasa tuua aga hoopis selle, et ülejäänud õhtu kulgeb tänu avatud kommunikatsioonile mõõtmatult paremini, kui vaikiva kohmitsemise saatel võimalik olnud oleks.

Nõusolekut saab anda ka kehakeelega, kuigi selle välja lugemine on teise inimese jaoks keerulisem. Näiteks inimesed, kes teineteise lähedust soovivad, ei eemaldu, kui üks teisele kogemata vastu läheb. Vahel algab lähenemine ka sellest, et nihkutakse diivanil üha rohkem kokku ning teie käed puutuvad. Mõne aja möödudes võivad sõrmed teineteise peale liikuda ning seejärel võtate juba käest kinni. Teineteisele lähenemine on ühine protsess, iga pisike liigutus on ülekantult nõusoleku küsimine ja sellele positiivselt läheneva liigutusega vastamine nõusoleku andmine. Initsiatiiv võib seejuures mitmeid kordi vahetuda. Kui laenata seksuoloog Kristina Birk-Vellemaa sõnapaari, siis on sellises olukorras tegemist nõusoleku loomisega. See on suhtlus, mis põhineb vastastikusel austusel ja piiride tunnetamisel. Kui partner on aga passiivne ja krampis, tuleks tagasi tõmmata, näiteks puudutus katkestada ja talle ruumi anda. Veendu tema heaolus ja esita küsimus stiilis, “On sul ebamugav?”.

Seksist keeldumine võib sinu egole küll valus hoop olla, aga vähemalt ei vägistanud sa teist inimest.

Joove teeb selle protsessi samuti keeruliseks. Millal on inimene nii purjus, et ta ei saa enam nõusolekut anda? Näiteks olete peol teineteist suudelnud. Üks teist kutsub takso ja lähete kellegi poole edasi. Kui inimese joove on nii tugev, et tema pilk on klaasistunud, ta tuigub või vastab küsimustele aeglaselt, rääkimata sellest, et ta jalgu alla ei võta, siis tuleb tõmmata pidurit ning kainemaks saada. Jooge vett, pange mingi video mängima või käige näiteks duši all. Kui teine inimene tahab sind ka peale kainemaks saamist, ei teinud ootamine mingit kahju; kui mitte, ei tahtnud ta sind enne ka. Kuigi seksist keeldumine võib sinu egole valus hoop olla, tuleks siin keskenduda sellele, et sa ei vägistanud teist inimest. Sa austasid tema piire, jaatasid tema inimlikkust ning võid kindel olla, et ta märkab seda. Tegelikult tulid sa sellest olukorrast võitjana välja, isegi kui hetkes nii ei tundu.

Illustratsiooni autor on Kadri Nikopensius.

“Aga kui ma ei tea, mida ma tahan?”

Eelnevalt rääkisime nõusoleku küsimisest. Vaatame nüüd nõusoleku andmist. Oletame, et oled partneriga selles kohas, et puudutate teineteist veel läbi riiete ja sa ei saa aru, kas sa ikka päriselt tahad seda, mis parasjagu toimub. Mõni asi tundub sulle hea, näiteks see, kuidas ta suudleb, aga riiete ära võtmine tekitab sinus ärevust. Sul on alati õigus ümber mõelda. On täiesti okei olla segaduses. Kui oled oma soovides ebakindel, siis palu asju rahulikult võtta. Teine inimene peab saama võimaluse teada, et sa oled ebakindel. Kui ta selle peale hoogu maha ei võta, on probleem temas, mitte sinus. On vägagi normaalne kohe mitte teada, milline seks sulle parajasti meeldib. Seks on suhtlus, mis läheb ennast ja teist tundma õppides sujuvamaks ning tekibki juba eelnevalt mainitud flow.

On täiesti okei olla segaduses. Kui oled oma soovides ebakindel, siis palu asju rahulikult võtta.

Kui ebakindlas olukorras olles peaks juhtuma, et lähed krampi või tunned, et sa vaatad toimuvat kõrvalt, siis pole see sinu süü. Tegemist on ürgse ning tahtele allumatu reaktsiooniga. Sellel hetkel ei ole sa seksis enam aktiivselt osaline ja järelikult pole seksiks enam ka sinu nõusolekut. Partner peab olema hoolas ning sinu tardumist tähele panema. Kui ta seda märkab ja oma tegevuse lõpetab, ei olnud tal kavatsust sulle liiga teha. Ka tema võib olla ärev ja sellises olukorras tuleks aeg maha võtta, sest juhtunu võis ka teda väga ehmatada.

Enda piiride tundma õppimine ongi vahel keeruline, mistõttu tuleb partnerile oma hirmudest enne seksi rääkida. Kuigi teil mõlemal on kohustus veenduda, et ka partner tahab seksida, ei pruugi sa teise osapoole passiivseks muutumist alati piisavalt kiiresti märgata, et oma tegevus koheselt lõpetada. Alati pole muidugi võimalik kõiki probleeme ette näha, eriti kui proovitakse seksi ajal uusi asju. Sellepärast tulebki sellises olukorras eriti hoolikas olla ning ootusi ja muresid partneriga varasemalt arutada.

Enda piiride tundma õppimine on keeruline, seega tasub oma hirmudest partneriga enne seksi rääkida.

Aktiivsuse küsimus tõstatub ka teistpidi. Nii, nagu vahel on raske nõusolekut küsida, sest pelgad negatiivset vastust, on inimestel mõnikord hirm juba antud nõusolek tagasi võtta. Kartus, et partner ei taha enam meie tähelepanu, kui me enda piire kehtestame, on tavaline. Kui sa sellel hetkel siiski oma piire ise ei austa, ei tee seda tõenäoliselt ka teine inimene. Niisiis – kui sa kahtled toimuvas, aga suudled ja puudutad oma partnerit vastu, võtad ise endal riideid seljast ning näitad initsiatiivi üles, ei ole su partneril võimalik aru saada, et sul on kahtlusi. Tõsi, aktiivse nõusoleku põhimõte seab meile vastutuse veenduda, et partner tahab meiega seksida, kuid sellest hoolimata ei suuda me teineteise mõtteid lugeda. Seega ei saa me piduri tõmbamist oodata olukorras, kus ühe partneri aktiivse kehakeele tõttu on teisel siiras veendumus, et kõik on korras. Tema uskumus, et partner soovib temaga seksida või seksi jätkata, on küll vale, kuid antud juhul põhjendatud.

K: Mis on sinu meelest need märgid, et partner osaleb seksis aktiivselt?
K: Kas tunneksid end mugavalt, kui partner on liikumatu ja äraolev? Kui seksi ajal midagi sellist märkaksid, siis kuidas toimiksid?

Kokkuvõte

Artikli 1. osa “Mis üldse on nõusolek?”  ja 2. osa “Seksuaalse nõusoleku mõtestamise mudelid”.

Käesolev artikkel on keskkooliõpilastele seksuaalset nõusolekut tutvustav õppematerjal, mis valmis koostöös Progressiivse Liikumisega ning “Projekt X – nõusolek ja teised asjad, mida sa koolis ei õpi (I osa)” raames. Projekti toetas Haridus- ja Noorteamet.