Suur vahe naiste ja meeste oodatavas elueas ei ole bioloogiline paratamatus
Jürgen Ligi kirjutas hiljuti Facebooki postituse, mille sisu on väga raske kokku võtta, aga kus ta heidab ette seda, et soolise võrdõiguslikkuse poliitikas pööratakse tähelepanu ainult naistele, kuigi tegelikud kannatajad on mehed ja seda peamiselt sellepärast, et nad surevad varakult ära, mis on omakorda bioloogiline paratamatus. Eesti Päevaleht palus Feministeeriumil seda krüptilist üllitist kommenteerida. Väljakutse võttis vastu Kadi Viik, kes üritas pedagoogiliselt selgitada, et meeste eluiga on otseselt seotud ühiskondade soolise võrdsuse tasemega.
On eksiarusaam, et suur vahe naiste ja meeste oodatavas elueas on bioloogiline paratamatus, mida ei ole võimalik mõjutada. Samuti, et sooline võrdsus ei puutu asjasse. Ainuüksi Euroopas on erinevused väga suured. Lätis on Eurostati andmetel oodatava eluea vahe naiste ja meeste vahel peaaegu kümme aastat, Islandil aga vähem kui kui kolm. Kõige suurema oodatava eluea vahega paistavadki silma Eesti, Läti ja Leedu, kus lõhe on umbes 9-10 aastat. Veel suurem on see Venemaal. Kõige väiksem aga Islandil, Norras ja Hollandis, jäädes ca 3 aasta juurde. Madalasse otsa jäävad ka Rootsi ja Taani, kus lõhe on väiksem kui neli aastat.
Eurostat ja bioloogiline paratamatus
Eesti, Läti ja Leedu ei hiilga just soolise võrdsusega, samas kui Põhjamaades on aastakümneid olnud eesmärgiks ühiskonnad, kus süstemaatiliselt tegeletakse soolise võrdsuse edendamisega – sealhulgas tervisepoliitika ja riigieelarve kaudu. Näiteks pikka isapuhkust pakkudes. Inimeste oodatavat eluiga mõjutab geneetikast rohkemgi nende elustiil ja keskkond. Soostereotüübid ja soorollid on omakorda otseselt seotud sellega, milline on inimese tervisekäitumine, liikumisharjumused, sotsiaalsed suhted, haridus, töö ja pereelu – ehk siis nende elustiil ja keskkond.
Feministeerium lähtub oma töös Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) indeksist, mis on üks parimaid indekseid, mis soolist ebavõrdsust Euroopas mõõdab. Maailma majandusfoorumi indeks on ühekülgne, sest ei arvesta mehi, ning Jürgen Ligi väljakaevatud indeks ei ole tuntud. EIGE indeks katab eri valdkondi nagu töö, raha, haridus, ajakasutus, võim, tervis ja vägivald ning pakub igast valdkonnast nüansirikast regulaarset ülevaadet. Indeks arvestab nii mehi kui ka naisi puudutava ebavõrdsusega ja kui mingis valdkonnas, näiteks tervises ja hariduses, on probleeme soolise ebavõrdsusega meeste suunas, joonistub see indeksist kohe välja.
Kõige paremini on Euroopa Liidus soolise võrdsusega lood Rootsis, Taanis ja Hollandis (Island ja Norra on mõõtmisest väljas). Eesti, Läti ja Leedu on kõik tugevalt allapoole keskmise. Eesti puhul on meie tulemused ajalooliselt olnud halvemad kui Euroopa Liidus keskmiselt igas valdkonnas peale ajakasutuse. Ka trend on meil praegu negatiivne – lühidalt öeldes liigume teiste riikidega võrreldes vales suunas. Eesti poliitikutelt ootaks ma aga oluliselt paremat taset nii olukorda analüüsides kui ka lahendusi pakkudes.
Kommentaar ilmus algselt Eesti Päevalehes.
