eepiline saaga

Aga kui siis kogu selle kadalipu peale selgub, et kõik klapib nii tekstivestluses kui ka päriselt kokku saades, jutt jookseb ja naljad lendavad, on rõõm suur!

Kui sõjaväeteenistus kunagi mõlema soo üldiseks kohustuseks saab, on ilmselt jõukohane aeg see patriootliku mesijutu ja ehtsa sundimise najal püsiv etendus ära lõpetada ja millegi ratsionaalsemaga asendada.

Alatasa, või kui nüüd täpsem olla, siis iga päev, kuulen lähiringkonnas appihüüdeid 20ndates ja 30ndates solvumiskunnidelt, kuidas nende õigusi on kuritarvitatud või need on sootuks ära võetud. Kurb, väga kurb.

"Teeme ringi "kes ütles"?

Viimasel ajal kirjutatakse palju selliseid apologeetilisi tekste, milles küsitakse, kas meestele omane agressiivsus pole mitte bioloogiline – või vähemalt osaliselt bioloogiline – probleem.

Nii näebki suur osa Eesti inimestest, et ahistamisest rääkimine on nõiajaht. Valge mehe tagakiusamine.

Mu voodi kõrval on üks korv, kuhu mul on halb komme loopida igasugu prahti – katkiseid kõrvarõngaid, kooliaegseid keeletundide konspekte, auklikke sokke… Eeldusel, et ühel õhtul kougin kraami välja, parandan ära kõrvarõngad, kordan üle uued sõnad ja nõelun sokid.

Enne, kui Tuule sai kokkamisega algust teha, oli vaja veidi kraamida. Köögikapilt maandusid nõudepesumasinasse paar taldrikut ja söögiriista.

Mänd võtab enda peale üksikemade nahutamise, hoolimata sellest, et tõenäoliselt on aulas rõõmsate ja uhkete lastevanemate seas rohkesti üksikvanemaid, kes

Iga kord kui Facebooki lahti teen, näen seal abipalveid.

Võitlus naiste kehade pärast ja soov kontrollida reproduktsiooni on olnud pikalt päevakorras ja pole sealt kuskile kadunud, ka Eestis mitte.

Sattusin eile telepurki koos Onu Heinodega ja väikse seltskonna feministidega. Esmalt tehti mulle kiiresti selgeks, et esimeses reas, kuhu ma algul end istuma sättisin, ma ikkagi istuda ei tohi, sest "mehi võiks rohkem näha olla". Olgu nii, küllakutsujaga ei sobi vaielda.