Toimetaja soovitab. Bruno Latour kliimakriisist, absurd ja armumine Rumeenias ning Eesti LGBT ajalugu
Et aidata lugejaid läbi pimeda oktoobri, soovitab Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik üht raamatut elust Rumeenias, teist kliimakriisipoliitikast ja peale selle võid seada sammud ühe märkimisväärse ajalooraamatu esitlusele. Eesti LGBT Ühing kutsub tähistama selle ajaloolise raamatu „Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20 sajandi Eestist“ ilmumist neljapäeval, 27. oktoobril Vabamus.
Liiri Oja: inimõiguste analüüs peaks olema seaduseelnõude loomise pärisosa
Naiste õiguste teema on relevantne iga inimõiguste valdkonna puhul. Näiteks töö ja inimõiguste valdkond kuulub õigus õiglasele töötasule.
Kliitori hõõrumine kui privaatne vastupanuakt ehk Kuidas saada inimeseks, kelleks maailm pole lasknud sul saada?
Luuletaja, koreograaf ja tantsija Sveta Grigorjeva leiab, et hoolimata sellest, et Florence Giveni raamatule "Women don't owe you pretty" ehk eestindatult "Naiste asi pole kena olla" on nii mõndagi ette heita, mõjub see kui girl-power’i surakas näkku ja tsellusesse kintsu.
Moodsa aja suhted. Raamatuarvustus – Dolly Alderton ”Ghosts”
Filmitegija ja ajakirjanik Marian Võsumets kirjutab Tallinna ja Londoni kohtingukultuurist, sellisest anomaalsest nähtusest nagu iseseisev naine ja hämmingust, mis teda tabas, kui ta Dolly Aldertoni raamatu “Ghosts” eestikeelse tõlke kaant nägi.
Leiutades maailma. Kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid
Arvutid alustasid madalapalgaliste töödena, mida tegid mustanahalised naised ja lõpetasid kõrge staatusega erialana, millest suutsid aru saada ainult valgenahaliste meeste ajud.
Marianne Mikko raamat kui sahmakas leili privileegituimuse kerisele
Merike Kaunissaare luges Marianne Mikko raamatut "Naise koht" ja leidis, et see on nagu sahmakas leili privileegituimuse kerisele.
Toimetaja soovitab: ajalooline mängufilm Mary Anningust ning kaks nüüdisromaani – Sofi Oksanenilt ja Torrey Petersilt
Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik jaga oma viimaseid kultuurielamusi. Siin on kolm soovitust: üks film ja kaks raamatut.
„Ma räägiks parem mõne targa mehega“
Merike Kaunissaare (Isamaa) luges Marianne Mikko (SDE) raamatut “Koridorides libedal jääl” ja mõtiskles kommentaaridest, kommentaatoritest ning mõõdupuudest.
Staarfeministi terav tekstivikat
Barbi Pilvre kelmikas–provokatiivse pealkirjaga kogumik „Veri ja kord“ koondab artikleid meestest ja naistest muutuvas ühiskonnas, soorollide teisenemisest, naistest ja võimust, eestlaseks olemisest ja meediast.
Mida põnevat võib leida feministi raamaturiiulist?
Mida loevad Eesti feministid? Uurisime kuuelt inimeselt, millised teosed neid kõige rohkem inspireerinud on ja miks. Ehk leiab mõni (tulevane) budistlik feminist, ökofeminist või kirjutav feminist siit enda öökapile midagi põnevat.