maskuliinsus

Tuntud tipp-ärimees Urmas Sõõrumaa viibis mõni aeg tagasi vaimse puhastumise eesmärgil kuskil kaugel maal kinnises pimedas ruumis ning saavutas uue taseme valgustatuse. Ta harrastab mitmesuguseid vaimseid ja füüsilisi praktikaid ja ka populariseerib neid avalikkuses pidevalt.

Pole teemat, mida ei saaks raamistada läbi meeste ärevuse kaotada oma tõsiseltvõetavus. Valukojas terast tagudes ja autodele polte külge keevitades on klassikalise mehe jaoks palju ägedam töö, kui burksiputkas friikate kühveldamine. Millised on meeste strateegiad selle staatuseängistuse leevendamiseks?

2018. aastal kirjutab Feministeerium senisest rohkem mehelikkusest ja mehelikuks peetavast. Uurime, mida tähendab meheks olemine, millised on ootused mehelikkuse suhtes ühiskonnas ja küsime, kas “õigeks meheks” olemisel on hind ja tagajärjed.

Hetkel Eesti kinodeski linastuv dokumentaalfilm “Rocco” on ühtaegu paeluv ja häiriv vaatamine, sest kvaliteetkino ei urgitse just liiga tihti pornostaaride hingeelus.

Suhetes naistega peaks mees domineerima, seksuaalpartnereid võiks olla nii palju kui võimalik ja homoseksuaalsuse suhtes tuleks väljendada põlgust.

Kuidas tegeleda rahvaloominguga, ilma et see jääks rabelema konservatiivsusesse ja vabastaks enda ka sellega seotud eelarvamustest, näiteks sellestsamast konservatiivsusest?

Eetiliselt küsitava väärtusega kampaania põhiline häda on see, et kiputakse pehmendama kurjategija vastutust ning võimendama tema väidetavaid teeneid Eesti taasiseseisvumisel, justkui tegemist oleks mingi riiklikult teeneka persooniga, kellest tuleb järeltulevatele põlvedele kindlasti rääkida. Kriminaali müstifitseeritakse, erotiseeritakse ning ta tegusid esitatakse kui seikluslikke ja vapraid.

Eile nimetas valitsus soolise võrdõiguslikkuse nõukogu uueks juhiks Rainer Katteli. Feministeerium esitas talle kolm küsimust.

Miks tunnevad valged heteroseksuaalsed mehed, kelle käes on endiselt valdav osa maailma rikkusest, et nad on ohvrid?

Kristina Papsejeva mõtiskleb möödunud naistevastase vägivalla võitlemise päeva valguses, mis mõjutab noore poisi kasvamist vägivallatsejaks meheks.

Etendus „Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised“ tahab raputada kaste, millesse oleme soopõhiselt paigutatud. Näidata, et on neid, kes kasti ei mahu või kes on ühe jalaga ühes ja teisega teises kastis. Ning et lõppude lõpuks on soorollide kastid vaid üks järjekordne vahend end teistest eraldada, selmet kokku saada ja oma kogemusest rääkida. „Tõelised...“ üritab luua just selle olukorra, kus saadakse kokku ja pannakse teisi kuulama lugusid sellest, kui ebaõiglased on rolliootused ning kuidas need piiravad, isegi hävitavad inimeste omavahelisi suhteid.

Millest räägivad tavalised inimesed, kui neilt küsida soolise ebavõrdsuse kohta?