Ida-Euroopa feministide ühine vastupanu
Laia joonega on mitme Ida-Euroopa riigi ühised probleemid vähenev rahvastik, vaesus ja majanduslik ebavõrdsus ning konservatiivsed suundumused, mis „perekondlike väärtuste“ nime all rõhuvad nii naiste kui ka soo- ja seksuaalvähemuste õiguseid.
Võõrast lapsest oma lapseks. Vanemluse eri ilmed
Kas selleks, et last armastada, peab teda ise kandma?
LGBT põgenikud varjupaigasüsteemis
Eesti ühiskonnas on viimastel aastatel olnud tuliste vaidluste keskpunktis kaks teemavaldkonda.
Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik: inimõigusi ei tohi võtta iseenesestmõistetavusena
Muu hulgas rääkisime vaesusriskist venekeelse kogukonna naiste seas, vanemaealiste inimeste õigustest, naistevastasest (seksuaal)vägivallast ja inimõiguste suundumustest laiemalt Euroopas.
Meie lood #minaka. 41.–50.
Kutsusime lugejaid jagama oma lugusid, mis on seotud seksuaalse ahistamisega.
Läti naiste marsi korraldaja: aeg on midagi reaalselt ära teha
Läti naised on viimasel paaril aastal julgelt tänavale tulnud ning andnud ühiskonnale signaali, et naistevastane vägivald on vale ning naiste õigused, vabadus ja väärikus peavad olema tagatud. Kelly Grossthal uuris Lolita Tomsonelt, kui keeruline oli marsside korraldamine Lätis ning milline oli nende mõju ühiskonnale.
Ebavõrdne palk seisab palgasaladusel
Ebavõrdne palk võrdse töö eest on võimalik üksnes seni, kuni palganumbrid on hästi hoitud saladus.
Meie lood #minaka. 31.–40.
Kutsusime lugejaid jagama oma lugusid, mis on seotud seksuaalse ahistamisega.
Äärmusfeminismi maaletooja naistepäevamõlgutused
Ei usu, et meestearst Margus Punab oma interdistsiplinaarteaduslikku arutelu imiteerivas näpuvibutuses feministidele konkreetselt mind silmas pidas, aga kahtlemata kvalifitseerun ma välismaal elava ja tema põlvkonnast pärit naisena nn äärmusfeminismi maaletoojaks.
Miks mõned naised (rohkem) lapsi ei saa
Viimasel ajal – või õigemini juba pikemat aega – on vähem või rohkem päevakorras olnud kohalik iibeküsimus. Seda jälgides tekib aga aeg-ajalt vägisi mulje, et mõned lapsed, kes juba on olemas, on justkui ära unustatud.
Meie lood #minaka. 21.–30.
Oleme liigutatud saatjate avameelsusest. Need lood on siin (lisanduvad jooksvalt).
Kui madal see latt veel olla saab?
Kuna selles debatis on väidetud, et justiitsministri teod on olulisemad kui tema sõnad, siis tuletan algatuseks meelde mõne teod. Vähem kui aasta tagasi keeldus Reinsalu seksuaalse ahistamise mõistet karistusseadustikku lisamast, sest see oleks tema arvates ebaotstarbekas “ülereguleerimine”.