toimetuse veerg

Kui mõelda teadusest kui ühiskondlikust protsessist, siis on selge, et teadust loovad valdkonnas töötavad inimesed. Enamik teadlasi on mehed. Naised teaduses on sageli koondunud madalama astme töökohtadele ja seetõttu ei saa nad võrdselt otsustusprotsessides osaleda.

Kasvupõhise majandusmudeli ülemvõimu seab kahtluse alla tasaareng. See on  liikumine, mis kutsub üles industrialiseeritud riikides vähendama tootmist ning tarbimist, et saavutada keskkondlik heaolu inimestele ja kõigile teistele, kes planeedil elavad.

Iibeuuringu rongiõnnetuse valguses saime juurelda Tarmo Soomere küsimuse üle, kus on Eesti Vabariigis need „kännud“, kes takistavad rahvastiku paljunemist.

Vahel meediat sirvides võib jääda mulje, et milleks veel eraldi LGBT kuu – muust enam ei räägitagi kui abieluvõrdsusest ja soolisest üleminekust. Ent kes sellest räägivad?

Postimees on viimastel nädalatel vorpinud arvamuslugusid mis käsitlevad „homoabielu“ või „soovahetust“ energiaga, mis paneb lihtsalt kadestama.

Liiderlikud liidrid ühendavad vaidlust tekitanud tähendused, kasutades oma positsiooni ära enda võimualustelt seksuaalteenuste väljapressimiseks.

Riigikokku sai rekordarv naisi, mitmed naised tegid ülikõva tulemuse ja valijad ütlesid, mida nad arvavad EKREIKEst. Kokkuvõte valimistulemustest.

Feministeerium, nagu alati oma riigi ja rahva teenistuses, luges valimisprogrammid läbi ja koostas feministist valijale pedagoogilise valgusfoori.

Hidžaabi kandma sundiv või kandmist keelav poliitika on vale ja inimväärikust alandav.

Rahvuskonservatiivsus on ideoloogia, mis põhineb vastandusel meie vs. nemad.

Novembri veerus küsib toimetaja Kadi Viik, et miks soovitab 2022. aastal seksuaalvägivalla juhtumeid menetlev prokurör vägistamisohvritele küünistamist.

Meediapädevuse kuul in sobiv feministlikult ajakirjanduse kui neljanda võimu tugevusi ja nõrkuseid vaadelda.