võrdsus

Töötan ühe väikse tiimi juhina ja nagu iga teine juht, saan minagi regulaarselt enda aadressil kriitikat.

Muu hulgas rääkisime vaesusriskist venekeelse kogukonna naiste seas, vanemaealiste inimeste õigustest, naistevastasest (seksuaal)vägivallast ja inimõiguste suundumustest laiemalt Euroopas.

Möödunud nädalal esines start up’ide ja tehnikakonverentsil Latitude59 Moojan Asghari – Iraanist pärit Prantsusmaal resideeruv IT-ettevõtja ja oma valdkonna tõeline tegija, kelle üks eesmärk on tuua tehisintellektiga tegelema rohkem tüdrukuid.

Kultuurifeminism (cultural feminism) on katustermin, kuhu alla kuuluvad käsitlused, mille järgi meestel ja naistel on essentsialistlikud ehk põhiolemuslikud erinevused ja naiselikkusel objektiivne sisu ning eriline moraalne väärtus.

Naiste ja meeste vahelise võrdsuse küsimus hakkas mind vaevama alles hiljuti.

Ärevad ajad vajavad kainet mõistust, diskussiooni ja eelkõige peeglisse vaatamist.

Pühapäeval lõppenud Tallinn Music Week 2018 on ühinenud rahvusvahelise programmiga Keychange, mille loojate südameasjaks on tuua festivalilavadele rohkem naisartiste. Keychange'i egevujuht Vanessa Reed rääkis Feministeeriumile, miks see oluline on.

Alatasa, või kui nüüd täpsem olla, siis iga päev, kuulen lähiringkonnas appihüüdeid 20ndates ja 30ndates solvumiskunnidelt, kuidas nende õigusi on kuritarvitatud või need on sootuks ära võetud. Kurb, väga kurb.

Märkame vast vähem, et need arengusuunad on tegelikult paisutanud ka meeste vabadust.

Ebavõrdne palk võrdse töö eest on võimalik üksnes seni, kuni palganumbrid on hästi hoitud saladus.

Viimasel ajal – või õigemini juba pikemat aega – on vähem või rohkem päevakorras olnud kohalik iibeküsimus. Seda jälgides tekib aga aeg-ajalt vägisi mulje, et mõned lapsed, kes juba on olemas, on justkui ära unustatud.

Kui keel konstrueerib maailma, peame meie rekonstrueerima keele. Feminismi mõttes näeme me seda praegu #metoo liikumisega seoses juhtumas, mille kohta ei ole veel piisavalt rõhutatud, et seda juhib sõna otseses mõttes meedia.