võrdsus

Feministlikult meelestatud naistele heidetakse viimasel ajal ette asjatut kisatõstmist. Kõik olevat ju juba olemas: saate valida, autoga sõita, tööl käia. Olge rahul!

Kuidas rääkida majanduslikust solidaarsusest, mis peab olema ka feminismi üks alustalasid?

Soome ühiskond pole kunagi olnud täiesti valge ja ei saa selliseks ka kunagi, siin on alati elanud erisuguseid kogukondi.

“Hetkel, mil sa hakkad humaniseerima oma vastast, hakkab sinu kogukond sind dehumaniseerima.

Я была «студенткой», и это никого не смущало, но кем бы я стала после этого? «Ученая»? Возможно. «Преподавательница»? Справедливо. Но даже моей уверенности в себе не хватает, чтобы использовать наиболее очевидное «историчка» вне иронического контекста.

Valimised on läbi ning juba me elamegi uues reaalsuses, mis ühest küljest oli ennustatav, ent teisest küljest tundub ikka veel hirmutav.

Eesti võttis võrdlemisi hiljuti vastu demokraatlikud väärtused.

Ärme võtame lastelt seda võimalust ära oma isadega senisest rohkem aega koos veeta just väikelapseeas!

Kas tasakaal töö ja pere vahel on saavutatav ka tavaliste naiste jaoks? Kas edukas karjäär ja õnnelik emadus välistavad teineteist?

Alati, kui satun järjekordse uudise otsa, mis kuulutab, et Afganistanis on taas midagi juhtunud või midagigi paremuse suunas liikunud, kerkib mu kujutlusse järgmine pilt: Afganistan.

“Rääkige ja õppige ladina keelt,” ütleb professor, pisut üle kuuekümne ja igati tähtis mees oma kateedris.

Me sünnime maailma, kus miski ei püsi iial paigal ning muudatused saadavad paratamatult meie elu, peegeldades inimsilmale märkamatut evolutsioonikulgu.