Tallinn Bearty toob Tallinnasse karukultuuri

18.04.2017

karud LGBT

21.–23. aprillil leiab aset kolmas karukultuuri festival Tallinn Bearty. Korraldaja Alvar Ameljushenko räägib, miks vajavad karud oma festivali ning kuhu suunda pöörab tänavune festivali oma pilgu.

Tegemist on juba teise karukultuuri festivaliga. Milles erineb teine festival esimesest? Ja kuidas võttis publik vastu esimese?

Tegelikult on sel korral tegemist juba kolmandaga, ent tänavu rakendame alles teist korda enda jaoks leitud formaati, kus igal järgneval aastal pöörame tähelepanu ühele kunstikategooriale. Möödunud aastal oli tähelepanu keskmes kujutav kunst (foto ja maalinäitused), sel korral on fookuses muusika (artistid, muusikud, heliloojad, produtsendid, DJ-d) ning järgmisel aastal kinokunst (näitlejad, režissöörid, produtsendid). Sedasi need kolm kunstikategooriat meie kava täitma jäävadki, kõigi külaliste ja osavõtjate rõõmuks.

Ausalt öeldes oli eelmisel aastal väike hirm – kas muidu väga hedonistlikud karud üldse võtavad omaks kultuurile suunatud lähenemise? Ja mida kohalik rahvas arvab? Õnneks oli kogemus igati postiivne. Näitus Patarei garaažigaleriis kogus kolme kevadpäevaga üle viiesaja külalise, nagu ka professionaalse kunstniku fotonäituste maailma esmaesitlusi ei toimu ka just tihti Tallinnas. Arutelu teemal “Karud, kunst ja vananemine” oli aga tõeliselt meeli ja hinge avardav kogemus. Sel aastal on näitused asendunud kontsertidega, sest vaagime muusika üle. Laiemas plaanis on Tallinn Bearty missioon karude kogukonna innustamine võrdsete õiguste eest seismisel oma kogukonnas, sellest väljaspool ning igal pool.

Kes on karud?

Karud on homomeeste kogukonna subkultuur, mille esindajad on enamasti üldiselt karvased ning kõik nad kannavad üht või teist sorti ja suurust habet. Suur osa neist on kogukad ja maskuliinsed ning nende kehamass on suurem kui ühelgi teisel homomeeste grupil, sest karud armastavad oma keha sellisena nagu nad on. Samas kuulub kogukonda ka väga palju südamelt ja hoiakult karusid, mis tähendab, et välised tunnused ei kõnele alati ühte keelt – nagu elus ikka –, sest karud on lõbusad, sõbralikud ja viisakad ning nendega on kerge suhelda, sest nende suurtes kehades on peidus lahkeimad südamed. Karude subkultuur sai alguse 1980. aastate Ameerika läänerannikult ajendatuna sellest, et peavoolu homokogukond neid välimuse tõttu eemale tõukas. See lõi soodsa pinnase karuliikumise alguseks. Tänaseks on see soe, haarav ja karukallistusi jagav seltskond oma kaasava olemuse tõttu levinud kõikjal maailmas.

Miks vajab karukultuur teiste LGBT+ kultuurisündmuste hulgas oma festivali?

Päris hea küsimus. Ma arvan, et karud on LGBTQ alamkultuuri hoovusena väga huvitav nähtus. Siin on nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt rohkem arutlusteemat, kui me ise arvatagi ehk julgeks. Miks aga festar? Mulle tundub, et on õiglane, kui leiame meie oma kogukonnast üles need mehed, kes on oma igapäevase loominguga suutnud jälje jätta ühiskonda laiemalt, karude kogukonnast kaugel väljaspool ja oma koduriigi piiridest kaugemal. Lühidalt, meie seas on terve rida huvitavaid tegelasi, kes lihtsalt väärivad tutvustamist üheaegselt nii karudele endile, aga samas igasuguste totrate eelarvamuste kõrvaldamiseks igale asjast huvitet kodanikule.

Millised sündmused on avatud laiemale ringile?

Esimesena tõstaksin esile Matt Alberi heategevusliku kontserti 22. aprillil KUMU auditooriumis, mis on absolute must! Alberit teatakse klassikalise muusika ansamblist Chanticleer, millega ta on võitnud Grammy ja külastanud 15 aasta eest ka Tallinnat. Seekord esineb ta siin soolokontserdiga, saatjaks keelpillikvartett Ardor Tallinnast. Samal päeval on vestlusring Talking Bears, kus arutletakse karude rolli üle muusikas, ning vestlusring Bears Go East, mida korraldab Nordic Bear Cooperation Group, kes arutleb, kuidas karude kogukond saab toetada võrdsete õiguste edendamist, seda eelkõige ida suunal.