Varasuvine välisilmateade: naiste ja LGBTQ+ õigused soovastaste ja autoritaarsete tormide meelevallas

Õiguste ilmakaardil puhuvad jätkuvalt muutlikud tuuled. Ehkki Euroopas tugevnevad siin-seal õiguslikud kaitseliinid, kogunevad mitmel pool mujal ühe tumedamad pilved.

Viimased paar kuud tõid mitu olulist kohtuvõitu ja suurendasid rohujuure taseme nähtavust, kuid samal ajal jätkub naiste ja LGBTQ+ kogukonna õiguste allasurumine ja soovastase liikumise levik.

Olulised kohtulahendid

Alates aprilli keskpaigast on mitmest riigist tulnud positiivseid uudiseid, mis aitavad seista võrdsema ühiskonna eest. 

• Juunis otsustas Euroopa Kohus, et Ungari nn lastekaitseseadus, mis seob homoseksuaalsuse pedofiiliaga ja piirab LGBTQ+ teemade nähtavust hariduses, meedias ning reklaamis, rikub otseselt Euroopa Liidu õigust. Otsusel oli ka kohene reaalne riigisisene mõju – lahendile tuginedes tühistati ametlikud kriminaalsüüdistused nii Pécsi Pride’i korraldaja kui ka Budapesti linnapea Gergely Karácsony vastu. 
• Positiivseid juriidilisi uudiseid tuli ka Poolast, kus kohtud kohustasid ametiasutusi tunnistama välismaal sõlmitud samast soost paaride abielusid. Aprilli lõpus registreeriti esimene selline abielu Varssavis ning 18. mail järgis seda eeskuju Wrocław. Ehkki Poolas pole veel riiklikku abieluvõrdsust, aitavad need lahendid tagada samast soost abielupaaridele hädavajalikud praktilised õigused (nt pärimine ja haiglakülastused). 
• Austraalia astus olulise sammu transnaiste õiguste kaitsmisel. Sealne föderaalkohus otsustas, et Roxanne Tickle’it diskrimineeriti tema sooidentiteedist tulenevalt, kui ta eemaldati naistele mõeldud platvormilt Giggle for Girls. Föderaalkohtu lahend kinnitas, et soolise võrdsuse raamistik peab kaitsma ka transnaisi. Samas vastas opositsioonijuht otsusele lubadusega muuta seadust ja lisada sinna range “bioloogilise soo” definitsioon.
• Samal ajal kui Eestis võeti vastu nõusolekuseadus, otsustas ka Leedu parlament nõusolekupõhise lähenemise kasuks. Muudatust veab eest kristlik demokraat Agnė Bilotaitė. 
• Juunis võttis Colombia kongress esimese Ladina-Ameerika riigina vastu seaduse naiste suguelundite moonutamise (FGM) keelustamiseks ja ennetamiseks. See aitab laiendada soopõhise vägivalla definitsiooni kogu regioonis. 
• Aprillikuised andmed näitavad, et tänu poliitikamuudatustele võtavad Taani isad nüüd tunduvalt rohkem vanemapuhkust, mis aitab pikas perspektiivis võrdsustada soorolle ja tööelu. 
• Rumeenias ja Bulgaarias tõid juunikuised Pride’i marsid tänavatele rekordiliselt kümneid tuhandeid inimesi. Samas korraldati Sofias samal päeval valitsuse toetatud konservatiivne vastumarss ning riiklik õiguskaitse ja tsiviilpartnerluse puudumine teeb LGBTQ+ kogukonna endiselt juriidiliselt haavatavaks. 
• Euroopa Komisjon on terava tähelepanu alla võtnud Slovakkia ja ähvardab riigi miljonite eurode suurusest toetusest ilma jätta, sest seal diskrimineeritakse süstemaatiliselt LGBTQ+ organisatsioone ja piiratakse nende rahastust. 

Diplomaatiline front: feministliku välispoliitika tõehetk

Diplomaatilisel rindel on väljavaade hägusem: sõnad ja deklaratsioonid kõlavad julgelt, ent rahakotid räägivad teist keelt.

• Lubaduste ja reaalsuse käärid
  Juuni alguses Madridis toimunud viies feministliku välispoliitika ministrite konverents (osales ligi 30 riiki) näitas kääre deklaratsioonide ja reaalsuse vahel. Kuigi Hispaania positsioneeris end feministliku välispoliitika liidrina ja Prantsusmaa esitles oma uuendatud ökofeministlikku ja kodanikuühiskonda kaasavat välisstrateegiat aastateks 2025–2030, põrkub institutsionaalne diplomaatia karmi eelarve reaalsusega.
• Nn kõva julgeoleku surve
  Nagu märgib mõttekoja ECDPM analüüs, on praegu Euroopa Liidus reaalne oht, et kõva julgeoleku – kaitsetööstuse prioriseerimise ja kaitsekulude kasvu – surve all taandub sooline võrdsus eelarvetes, arengukoostöös ja migratsioonipoliitikas pelgalt tühjaks ja rahalise katteta retoorikaks.

Tagasilöökide geograafia

Kui eelnev näitas kohati edusamme, siis nüüd liigume tormikolde keskele – piirkondadesse, kus seadusandlus, poliitiline retoorika ja institutsionaalne surve koonduvad üheks koordineeritud rünnakuks naiste ja LGBTQ+ kogukonna õiguste vastu.

• Viimasel ajal on Leedust saanud ilmekas näide sellest, kuidas formaalne õiguste edendamine põrkub haldusliku ja poliitilise venitamisega. Ehkki samast soost paarid saavad kohtutest küll järjepidevalt võite oma partnerluse õiguslikuks tunnustamiseks, on riigi justiitsministeerium hakanud otsuseid süstemaatiliselt edasi kaebama.
• Valgevenes võeti aprillis Venemaa eeskujul vastu seadus, mis kriminaliseerib homoseksuaalsete suhete ja soolise ülemineku kõrval ka “lastetuse propaganda” (Belsat). ÜRO eksperdid väljendasid seaduse pärast sügavat muret, märkides, et see institutsionaliseerib diskrimineerimist. “Lastetuse” mõiste lisamine seadusesse näitab, et rünnak ei ole suunatud üksnes kväärkogukonna, vaid laiemalt naiste reproduktiivse autonoomia vastu. 
• Põhjamaade Ministrite Nõukogu avaldas murettekitava raporti, mis hoiatab Põhjamaades kasvava koordineeritud ja agressiivse vastuseisu eest soolisele võrdõiguslikkusele ning seksuaalõigustele. Raport tõi esile doksimise (doxxing), ahistamise ja juriidilised ähvardused, mis sunnivad teadlasi, õpetajaid ja aktiviste enesetsensuurile. 
• Kuigi Taani ülikoolides valitseb sisseastumisel näiliselt sooline tasakaal, mureneb see pere loomisel. The Copenhagen Post kirjutas, et iga kolmas naissoost teadlane lahkub pärast laste saamist akadeemilisest karjäärist. Artiklis viidatud uuring näitab, et akadeemias eksisteerib ikka veel nn lekkiva toru efekt, mis tähendab, et emaduse ja teadustöö ühitamine on tehtud struktuurselt niivõrd keeruliseks, et süsteem surub naised tippkarjäärist välja.
• Soomes venib ELi palkade läbipaistvuse direktiivi rakendamine. 
• Itaalia kehtestab piiranguid koolides korraldatavale seksuaalharidusele. Edaspidi on see otseselt sõltuv vanemate eelnevast detailsest kirjalikust nõusolekust. Opositsioon kritiseerib otsust teravalt, viidates, et selliste kursuste piiramine kahjustab eelkõige vägivallaennetust, nõusolekukultuuri juurutamist ja LGBTQ+ noorte turvalisust koolisüsteemis. 
• Suurbritannias esitas riigi võrdõiguslikkuse järelevalveasutus EHRC uued juhised, mis võimaldavad mitte lubada transinimesi ühele soole mõeldud ruumidesse (ingl single sex spaces, nt tualetid, riietusruumid, haiglapalatid). Juhised järgnesid märgilisele ülemkohtu otsusele, mis tõlgendas sugu bioloogilise soona. Lisaks hakkasid Reform UK juhitud kohalikud omavalitsused Essexis ja mujal piirama avalikku toetust Pride’i üritustele ning keelustasid raamatukogudes vikerkaaresümboolika.
• Juunis arutati ligi 20 riigi delegaadi osalusel Ghanas Aafrika perekonnaväärtuste hartat. Tegu on eelnõuga, mis näitab, et inimõiguste vastane poliitika on kasvanud kohalikust moraalipaanikast piirkondlikuks koordineeritud strateegiaks. Algatus seob seksuaal- ja reproduktiivõiguste ründamise riikliku suveräänsuse ja kultuuritraditsioonide kaitsmise retoorikaga. 
• Ghana parlament võttis mai lõpus uuesti vastu erakordselt repressiivse seaduse, mis kriminaliseerib LGBTQ+ kogukonna tegevuse, selle avaliku toetamise ja rahastamise. Seadus kohustab kodanikke kväärinimestest võimudele teatama. Kuigi juristidele ja meediale tehti eelnõus teatud juriidilisi erandeid, jääb seaduse kriminaliseeriv tuum samaks, ähvardades otseselt hävitada tervishoiu- ja tugivõrgustikud. 
• Ghana algatatud suunaga on kaasa läinud ka Mali, Burkina Faso ja Senegal, kus laiendatakse riiklikult õiguste ja tervishoiuteenuste kriminaliseerimist. Selliste seadusemuudatuste otsene tagajärg on marginaliseeritud gruppide süstemaatiline isoleerimine, soolise vägivalla varjamine koduseinte vahele ning HIV-leviku riskide ja muude terviseohtude drastiline suurenemine piirkonnas.
• Sarnase sammu tegi ka Nigeri sõjaväeline valitsus, mis võttis hiljuti vastu uue karistusseadustiku. See kriminaliseerib täielikult samast soost inimeste suhted, mille eest on ette nähtud 5–10 aastat vanglakaristust ja trahvid. Lisaks annab uus seadus võimaluse karistada samast soost paaride abielude korraldajaid, tunnistajaid ja ametnikke. Varem olid homoseksuaalsed suhted Nigeris küll sotsiaalselt stigmatiseeritud, kuid mitte juriidiliselt karistatavad. 
• Keenias tühistas apellatsioonikohus aprilli lõpus varasema otsuse, mis laiendas naiste abordiõigust. Värske otsus taastas kriminaalasja menetlemise ning nihutas õigusliku ja kriminaalse koorma tagasi naistele ning tervishoiutöötajatele. Aktivistid vastasid sellele ulatuslike tänavameeleavaldustega.
• Afganistanis andis Taliban korralduse vahistada Heratis naisi, kes rikuvad rangeid hidžaabi-reegleid (Afghanistan International). Juunis on vahistatud vähemalt 30 naist ning järgnenud protestide mahasurumisel hukkus vähemalt kaks inimest, üks neist laps. 
• ÜRO sõltumatu uurimismissiooni ja inimõigusorganisatsioonide (CHRI) raportid näitavad, et Iraan on naiste kehi kontrollides uue tehnoloogilise taseme saavutanud. Võimud kasutavad hidžaabi-nõude eirajate leidmiseks näotuvastustarkvara, maanteede seirekaameraid ja droone. Lisaks on riik võtnud kasutusele mobiilirakenduse Nazer, mis võimaldab režiimitruudel kodanikel reaalajas teavitada autodega liikuvatest katmata peaga naistest, kellele väljastatakse automaatseid trahve ja arestitakse sõidukeid. Kuna naiste otsene ründamine avalikus ruumis on muutunud ühiskondliku vastupanu tõttu keeruliseks, on surve suunatud erasektorile. Ainuüksi viimastel kuudel on suletud sadu kohvikuid, restorane ja butiike, mis on julgenud teenindada pearätita naisi.
• UN Womeni aprillikuise raporti järgi hukkus Gaza sektoris 2023. aasta oktoobrist kuni 2025. aasta detsembrini keskmiselt päevas vähemalt 47 naist ja tüdrukut (kokku üle 38 000 hukkunu) ning umbes miljon naist oli sunnitud oma kodudest lahkuma. Kuigi hukkunute arvude ja metoodika üle käib Iisraeli ja ÜRO vahel terav vaidlus, on humanitaarkriisi sooline mõju laastav. 
• Hiinas survestas politsei Pekingi Prantsuse Instituuti tühistama Pride’i kuu filmilinastusi ning blokeeris osalejate broneeringuid (Le Monde). 
• Ameerika Ühendriikides on mitme osariigi (sh Texas ja Missouri) vabariiklastest peaprokurörid asunud kohtulikult nõudma ligipääsu kliinikute andmebaasidele, et tuvastada transnoori, kes on reisinud teistesse osariikidesse soolist üleminekut toetavat ravi saama. See on uus tase õigustevastases taktikas, sest ei piirduta vaid ravi keelustamisega, vaid rikutakse otseselt inimeste privaatsust ja terviseandmete kaitset.
• Lisaks viiakse USA osariikides ellu süstemaatilist sümboolset poliitikat LGBTQ+ kogukonna nähtavuse vastu. Mitmed vabariiklastest kubernerid (näiteks Floridas ja Ohios) keeldusid ametlikult juunit Pride’i kuuna tunnustamast, nimetades selle ümber hoopis “tugevate perede” (Strong Families), tuumperekonna” (Nuclear Family) või “truuduse” (Fidelity) kuuks. 
• Argentinas on president Javier Milei valitsuse drastiliste kärbete tõttu täielikult suletud naiste- ja mitmekesisuse ministeerium ning kaotatud soopõhise vägivalla ennetusprogrammid. Samal ajal raputab riiki femitsiidikriis. Juunikuised liikumise Ni Una Menos massimeeleavaldused tõid tänavatele kümneid tuhandeid inimesi. Need väljaastumised juhtisid tähelepanu Salta provintsis sagenenud naisetapmistele ja statistikale, mille järgi on riigis viimase 11 aasta jooksul registreeritud üle 3000 soopõhise vägivaldse surma.
• Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on löönud häirekella seoses jalgpalli MMiga Mehhikos. Suurte spordisündmuste ja turismilainega kaasneb reaalne risk naistevastase vägivalla ja seksuaalse ekspluateerimise hüppeliseks kasvuks, samal ajal kui riigi kärbitud institutsionaalne süsteem ei suuda tagada ohvritele piisavat kaitset ega kriisiabi.
• UN Womeni raport tõi esile, et tehisaru, veebikeskkonna anonüümsus ja puudulikud seadused süvendavad naistevastast vägivalda. Küsitletud naistest oli kuus protsenti kogenud pahatahtlikke süvavõltsinguid, 12 protsenti ilma nõusolekuta privaatsete piltide levitamist ja ligi kolmandik soovimatuid seksuaalseid lähenemisi. Kuna avalik ruum kolib üha enam digiplatvormidele, sunnib kübervägivald ja koordineeritud mainekahjustus naispoliitikuid, -ajakirjanikke ning -aktiviste enesetsensuurile ja avalikust elust taanduma.

Prognoos: muutlik, kohati tormine

Õiguste globaalne kaart näitab, et maailm ei liigu ühes suunas. Kõige kriitilisem trend on LGBTQ+ inimeste õiguste, seksuaalhariduse ja reproduktiivse autonoomia riiklikult koordineeritud ründamine ja kriminaliseerimine. Kohtud võivad siin-seal õigusi kaitsta ja suured Pride’i paraadid näidata ühiskondlikku toetust, kuid ilma riikliku poliitilise tahte, eelarvelise toetuse ja juriidilise taristuta jäävad haavatavad grupid autoritaarsetes tormituultes kaitseta.