Veebruar. Kas toetate naiste suurt osakaalu valitsuses?
Uues valitsuses on rekordarv naisi, mis on oluline samm edasi, kuna eelmises oli ametisse astudes naistest tunduvalt rohkem Jürisid ja Marte. Rõõmuhõigete kõrval on kuulda olnud ka kõva torisemist. Peamiselt langes torin kahte kategooriasse: “oluline on ikka kompetents” ja “kas siis noored (ja vanad ja venelased ja usklikud) peaksid ka esindatud olema?”.
Mõlemaga saame rõõmsalt nõustuda. Muidugi on kompetentsus oluline. Muidugi on esindatus oluline. Miks need peaksid välistama teineteist? Miks ei või kaks mõtet korraga pähe mahtuda? Miks tähendab esindatus mõne arvates, et kompetentsus jääb automaatselt tahaplaanile? Ja mida üldse loetakse kompetentsuseks valitsemise kontekstis?
Loodetavasti mitte enesekindlal häälel ja ilmel täiesti sisutühja jutu esitamist.
Siiamaani on Eesti valitsused enamasti koosnenud väga ühetaolisest seltskonnast, keda ühendab peamiselt nende sugu ja rahvus. Vanuselist mitmekesisust on veidi rohkem olnud ja vanus on ka midagi, mida enamik inimesi kogeb täies ulatuses. Aga miks peaksid eestivenelased tundma, et nende huvid on esindatud, kui nad mitte kunagi ei näe endasuguseid riigivalitsemise juures? Miks peaksid naised pelgalt pealt vaatama, kuidas mehed kujundavad iibe- ja tööpoliitikat? Miks peaks rahul olema sellega, kui valitsejad seisavad ainult rikkama kihi huvide eest ja seavad pühaks eesmärgiks võimalikult madalad maksud?
TV3 esitas oma vaatajatele intelligentse küsimuse
Naissoost poliitikud ei ole automaatselt paremad kui meessoost poliitikud. Nad ei ole ka halvemad. Viimases valitsuses tõestasid need vähesed naised, kes seal olid, et täiesti võimalik on ajada antifeministlikku asja, olles ise naine. Asi ei olegi niivõrd üksikutes naistes, kuivõrd suures pildis. Kui valitsuses on pooled ministrid naised, muutub midagi ruumis, otsustusprotsessides ja valitsusliikmete elukogemuses. Muutub ka midagi “tavaliste” naiste jaoks, kellele korraga on teistsugune maailm võimalik.
Ettepanekute seletuskiri
Feministeerium saatis koalitsiooniläbirääkijatele viis ettepanekut, mida uus valitsus ära teha võiks ja saime lugejatelt nende kohta küsimusi. Enamik neist puudutas ettepanekut muuta perekonnaseadust selliselt, et minimaalne abiellumisiga oleks 18 aastat, ilma erandita. Praegu on nimelt kohtu loal võimalik abielluda juba 15-aastaselt. Lugejad küsisid, kas see on suur probleem, kas on olulisemaid probleeme, äkki see erand on vajalik, kas me ei usalda kohtuid? Vastasime neile ja selgitame natuke siin ka.
15-aastane abiellumise iga on kõige madalam Euroopas, nii et tegemist on järjekordse edetabeliga, kus Eesti tipus troonib. Inimõiguste doktriini järgi on kõik alla 18-aastaste abielud lapsabielud ja need soovitatakse täielikult ära kaotada. ÜRO laste õiguste agentuuri UNICEFi sõnul kogevad tüdrukud (sest need on tavaliselt tüdrukud, ka Eestis on alaealistest abiellujatest ca 90% tüdrukud), kes abielluvad enne 18. eluaastat, sagedamini perevägivalda ja nende koolitee on lühem. Neil on ka raskem majanduslikult ja halvemad tervisenäitajad kui nende eakaaslastel.
ÜRO on Eestile soovitanud lapsabielude võimalus ära kaotada, sest see on lihtsalt väga halb praktika ja laste õigustega vastuolus.
Tõsi on, probleem ei ole megasuur. Alaealiste abielude arv on aastatega Eestis märgatavalt vähenenud. 2009.–2018. aastal abiellus 81 alla 18-aastast last, enamik siis tüdrukud. On teisi, olulisi probleeme. Aga abiellumise vanusepiiri oleks lihtne parandada, see on lihtsalt ettevõtmise ja poliitilisi tahte küsimus.
Meil ei ole põhjust Eesti kohtuid mitte usaldada, aga me ei näe selliseks seaduslikuks erandiks vajadust. Kui alaealistel emadel on praktilised vajadused seoses oma juriidiliste õigustega, siis on võimalik need muud moodi ära lahendada. Veidi jabur on see, kui oma vanemate eestkoste alt vabanemiseks pead mehele minema.
Feministeerium siseneb ärisse
Vajad teravat pliiatsit? Hoiatussilti seksistliku saasta eest, mida võimalik kleepida strateegilistesse kohtadesse? Feministeerium on avanud veebipoe, kust võib leida nii pliiatseid kui ka vajalikke kleepse. Pimedas maailmas orienteerujatele on olemas helkur PMS ja nuputajatele ristsõnavihik Feministik. Kõige kuumem kaup on aga täiesti tutikas ehteseeria Lilli, mille lõid Feministeeriumi kuuendaks sünnipäevaks kunstnikud Liina Lelov ja Valdek Laur. Ülal näitab projektijuht Nele kõrvarõngaste mudelit Lilli 5.
Toimetuse veerg on igakuine kokkuvõte Feministeeriumi kollektiivi mõtetest ja plaanidest, teisi saad lugeda siit.
