Veebruar: keda valida?
Valimiseelne aeg ei ole just kõige mõnusam. (Sotsiaal)meedia kubiseb valimisreklaamist. Kõik tunduvad kuidagi närvilised. Ning Postimees leiab, et on täiesti normaalne oma valimiskompassis küsida, kas abort on vastuvõetav pereplaneerimise meede. Üldiselt leiavad ka kõige tulisemad abordiõiguse pooldajad, et abort ei ole pereplaneerimise meede (selleks on rasestumisvastased vahendid), nii et miks küsida midagi, mille suhtes valitseb õnnis üksmeel kõige liberaalsemast tiivast konservatiivsemani? Kuidas see (ja mitte ainult) küsimus vastaja väärtushinnanguid peaks näitama, jääb selgusetuks ka sotsioloogide liidu presidendile, kes kutsub olema Postimehe valimiskompassi suhtes ettevaatlik.
Valimised annavad võimaluse kaasa rääkida, kes järgmisena riigikokku pääsevad. Ja siin on paslik meelde tuletada paari põhimõtet, mis Eestis kehtivad. Esiteks, et valimised on vabad. See tähendab, et mitte keegi ei tohi teist inimest survestada kedagi valima. Ja siin ei ole üldiselt silmas peetud valimiskabiini trügivaid kurikatega mehi, vaid pereliikmeid, kes arvavad, et nemad teavad paremini, kelle poolt peaks hääletama nende naine / eakas ema jne. Teiseks, et valimised on salajased. Mitte keegi ei tohi üritada teada saada, kelle poolt sa hääletad, isegi sinu elukaaslane mitte. Mida siis teha, kui viimane tahab teada, kelle poolt sa hääletada kavatsed ja sul on kahtlus, et vastus teda ei rõõmustaks? Esiteks võid üritada tähelepanu kõrvale juhtida, vastates, et kavatsed valida naist. Diskussioon saab ilmselt olema pikk ja kirglik. Teiseks võid muidugi valetada. Aga tegelikult – kui tekib päriselt situatsioon, kus valimisvabadus ja -saladus on ohus, oskame soovitada ainult ühte – tsiteerida karistusseadustiku 10. peatüki 3. jagu (valimisvabaduse rikkujat võib karistada kuni kolmeaastase vanglakaristusega). Valimised ei ole perepidu.
Miks üldse valima minna? Riigikogu liikmed lähevad ühiskonnale päris palju maksma ja parem oleks seda raha kulutada kellegi mõistliku peale, eks? Kas teadsid, et ühe lihtliikme kulu aastas on 55 891 eurot ja et tal on lisaks veel õigus 12 531-eurosele kuluhüvitisele? EKRE fraktsiooni palgafond on kokku 442 874 eurot aastas, millele lisandub 375 158 eurot riigieelarvelist toetust erakonnale. Lisaks on Toompea lossi vaja kütta, koristada ja veega varustada nagu igat teist hamstripuuri. Saadame sinna õige sellised inimesed, kes ühiskonda paremaks oskavad – ja tahavad – teha, selle asemel, et kõnepuldis sooideoloogiast sonida ja kurjustada, et neile sobimatud vabaühendused projektikonkurssidel kandideerides raha saavad või nõuda, et kohtunike pead peavad veerema. Tuletame neile meelde, et Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariigis kõrgeima riigivõimu kandjaks rahvas – seesama rahvas, kelle nimel nad pidevalt räägivad, kuid kes märkimisväärses osas neid ei vali. Ja loomulikult soovitame valida naist! Põnevate naistega, kes kandideerivad, saate Feministeeriumi veergudel tutvuda juba lähinädalatel.
Õnneks ei ole ka demokraatia pidupäev ehk 3. märts see ainus päev, kus enda häält kuuldavaks teha saab. Paljud argivalikud on poliitilised seisukohavõtud, mis mõjutavad meie ümbrust. Kas minna jala, sõita bussiga või hüpata autosse? Kas süüa liha? Kas halastusest naerda kolleegi seksistliku iba peale või panna ta selgitama, mis täpselt nalja teeb? Kas laikida sotsiaalmeediapilte kellegi Phuketi-puhkusest või küsida, miks ta just 4 tonni kasvuhoonegaase atmosfääri paiskas ja inimõigusi rikkuvat režiimi toetab? (See viimane tegevus muidugi sõpru juurde ei anna, oleme järele proovinud, olge hoiatatud. Aga feminist ongi killjoy, nii et mida uut.)
Lubasime rohkem kassipilte, palun!
Kuula meid jälle
Reedel, 8. veebruaril on eetris podcast “Ära kaaguta!”, mille läbivaks teemaks on seekord poliitika. Valimised kui poliitikategemise viis, marssimine kui poliitikategemise viis … Külla tuleb ka kriitik Rebeka Põldsam, kes tahab rääkida sellest, kui väsitav on patriarhaat ja millist emotsionaalset tööd see nõuab. IDA raadios kell 15.
Toimetuse veerg on igakuine kokkuvõte Feministeeriumi kollektiivi mõtetest ja plaanidest, teisi saad lugeda siit.
