Кallis jõuluvana, palun too mulle sobivaid ravimeid

Lähenevad pühad tähendavad, et peagi kuuleme palju häid soove – õnne, rõõmu ja tervist. Kuid selleks, et need soovid täituksid, ei piisa vaid headest sõnadest või isegi tegudest – mõnikord on vaja meditsiinilist abi. See peaks põhimõtteliselt olema solidaarselt kättesaadav kõigile, kuid reaalsuses igaüks vajaliku ravini ei pääse. 

Tüüpilise inimese malliks võetud paiksooline mees ning seepärast võib naistel ja teistel soovähemustel meditsiinivaldkonnas tõsiseid probleeme tekkida. Nendes probleemides on “süüdi” menstruaaltsükkel, mida siiani ümbritseb hulgaliselt ravimite testimist mõjutavaid müüte.

Jõulude ajal kogutakse kampaaniate korras raha haiglatele suurte seadmete ostuks või sellise ravi jaoks, mida haigekassa ei kata. Teiseks suureks probleemiks võib olla ka kättesaadavus – ravimid lihtsalt kaovad aeg-ajalt turult, näiteks on mõnel konkreetsel ravimil, toimeainel või doosil tarneraskused, lõppeb leping tootjaga või on otsakorral patent, ent geneeriline asendus pole veel apteekidesse jõudnud. Patsientide tervis jäetakse aga turuloogika tõttu hooletusse. Selles kõiges mängivad märkimisväärset rolli farmaatsiaettevõtted, kes patenteeritud ravimite tootmist ja hindu kontrollivad. Näiteks sureb igal aastal üle miljoni inimese eelmise põlvkonna ravimite suhtes resistentsesse tuberkuloosi, hoolimata sellest, et uue põlvkonna ravim Bedaquilinum on olnud turul juba üle kümne aasta. Paljudes areneva majandusega riikides jääb ravi saamata originaalravimi kõrge hinna tõttu ning kuni 2023. aasta suveni kehtinud patent ei lubanud teistel ettevõtetel toota ka sama toimeainega, ent odavamat geneerilist versiooni.

Lisaks paljudele teistele veedavad pühadeaja oma tervise ja toimetuleku pärast muretsedes ka need, kel on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH). Nimelt on viimasel ajal apteekidest kadunud ehk tarneraskustes olnud lausa mitu nende igapäevatoimingute tegemiseks vajalikku ning elukvaliteeti märgatavalt parandavat ravimit, Elvanse ja Concerta. Seega isegi kui raha hinnaliste tablettide ostuks olemas jutub olema, võid ikkagi toimivatest ravimitest suu puhtaks pühkida.

Tarneraskused ja kõrged hinnad tulevad ikka aeg-ajalt teemaks, ent tunduvalt vähem on räägitud sellest, et enamik turul olevaid ravimeid on testitud ainult “tüüpilisel inimesel”. Kes ta selline on? Nimelt on tüüpilise inimese malliks võetud paiksooline mees ning seepärast võib naistel ja teistel soovähemustel meditsiinivaldkonnas tõsiseid probleeme tekkida. Nendes probleemides on “süüdi” menstruaaltsükkel, mida siiani ümbritseb hulgaliselt ravimite testimist mõjutavaid müüte.

Naishormoonide nõiaring

Termin menstruatsioonitabu on loodud, et võtta kokku hämmastavaid lugusid sellest, kuidas menstrueerivaid inimesi isoleeritakse ja “räpasteks” peetakse. Kuid mida arvata sellest, kui isegi teadlaste seas kohtab endiselt arvamust, et naisi (rääkimata üldse trans- ja intersoolistest inimestest) pole mõttekas (loe: on liiga keeruline) ravimiuuringutesse kaasata, kuna tulemused võivad katseisikute hormonaalsete muutustega koos varieeruda.

Naiste südameinfarkti sümptomid on meeste omadest erinevad: neil võib muuhulgas esineda seedehäireid, õhupuudust ja seljavalu, mitte ainult klassikaliseks peetud valusid rindkeres.

Menstruaaltsükkel mängib tõepoolest suurt rolli, aga mitte ainult uuringutes, vaid ka selles, kuidas ravimid naisi ja soovähemusi mõjutavad. Menstruaaltsükliga kaasnevad hormonaalsed muutused võivad mõjutada ravimi imendumist, jaotumist, metabolismi või eritumist. Ent see pole põhjus, miks kõnealused grupid uuringutesse kaasamata jätta, pigem vastupidi – on ju võimalik keskenduda sellele, millist mõju avaldab menstruaaltsükkel organismis ravimite töötlemisele. Kui aga teatud sihtgrupid uuringutest välja jätta, võivad algselt tervist toetama pidanud ravimid osutuda mitte ainult ebaefektiivseteks, vaid ka ohtlikeks: naised kogevad ravimite kõrvaltoimeid peaaegu kaks korda sagedamini kui mehed. Selliseid riske ei tasu alahinnata: infolehtedel ei kirjeldata võimalike kõrvaltoimetena mitte ainult peavalusid ja iiveldust, vaid ka eluohtlikke allergilisi reaktsioone, verejookse ning krampe.

Illustratsiooni tegi Evelina Karina Potapski

Tänapäeval heaks kiidetud ravimid põhinevad sageli uuringutel, mis on läbi viidud ainult meestega. Sellest lähtuvalt ohustab naisi vale annustamine, mis võib tervist kahjustada. Keskmiselt kaaluvad mehed naistest rohkem ning neil on ka rohkem lihasmassi, millest ravimi annustamine oleneb. Samuti on naistel tavaliselt rohkem keharasva, mis tähendab, et rasvlahustuvad ravimid võivad kauem organismis püsida. Hormonaalsed muutused võivad mõjutada ravimite ainevahetust maksas, väiksemad neerud mõjutavad ravimite kehast väljutamist ja nii edasi. Lisaks erineb naiste südamerütm meeste omast, seega võivad südant mõjutavate ravimite efektiivsus ning ka riskid erinevad olla. Isegi antidepressandid ja ATH-sümptomeid leevendavad stimulandid kaotavad hormonaalsete kõikumiste tõttu tsükli erinevates etappides osa oma efektiivsusest.

Menstruaaltsükli mõju ravimiuuringutele

Võiks ju arvata, et vähemalt günekoloogia valdkonnas on naistel ja soovähemustel võimalus teadlaste tähelepanu keskpunktis olla ja kvalifitseeritud abi saada. Ent isegi seal on reproduktiivelundid ja nendega seotud haigused, muuhulgas kroonilised ja viljatust põhjustavad haigused, uurimise objektiks neli ja pool korda harvemini.

Ammu on räägitud, et naisi tuleb rohkem kliinilistesse uuringutesse kaasata, ent seda tehakse ainult uute ravimite puhul ning isegi siis mitte alati. Juba heaks kiidetud ja turul olevad ravimid läbivad uusi katseid aga väga harva.

Ometi pole paljunemisega seotud elundid ainsad, mis paiksoolisi ehk cis–naisi cis-meestest eristavad – kui ainult neid gruppe vaadelda. Teadlased on ikka ja jälle jõudnud järeldusele, et naise kehal on erinev füsioloogia ning see pole lihtsalt “mehe miniversioon emakaga”. Sellel järeldusel on mõnikord aga lausa eluline tähtsus. Näiteks teavad arstid tänapäeval hästi, et naiste südameinfarkti sümptomid on meeste omadest erinevad: neil võib muuhulgas esineda seedehäireid, õhupuudust ja seljavalu, mitte ainult klassikaliseks peetud valusid rindkeres. Just seesuguste avastuste tõttu on viimane aeg loobuda iganenud käsitlusest, et naine on lihtsalt ebastandartne inimene, kelle puhul riske ja võimalikke komplikatsioone piisavas mahus ei uurita. Teadustöid tehes tuleb arvestada kõigi erinevate sugudega.

Soolised erinevused meditsiinis

Mitmed sarnased avastused puudutavad ka koroonaviiruse pandeemiat, mis mõnede inimeste jaoks võib juba unustusse vajunud olla, ent tuhandete naiste jaoks üle maailma endiselt aktuaalne on. Nimelt esineb just naistel seni teadmata põhjustel sagedamini koroonaviiruse pikaajalisi tagajärgi. Rääkimata sellest, et vaktsiinide ja koroonaviiruse enda mõju menstruaaltsüklile ning seega ka organismi hormonaalsele tasemele ja teiste organite talitlusele jõudis teadlaste tähelepanu vaatevälja alles siis, kui väga paljud naised olid registreerinud sellekohaseid kaebusi. Ammu on räägitud, et naisi tuleb rohkem kliinilistesse uuringutesse kaasata, ent seda tehakse ainult uute ravimite puhul ning isegi siis mitte alati. Juba heaks kiidetud ja turul olevad ravimid läbivad uusi katseid aga väga harva.

Sellest kõigest lähtuvalt ongi meie uusaastasoovid samuti tüüpilisest pisut erinevad. Me soovime kõigile õnne, rõõmu ja tervist, aga ka seda, et teie ravi võimalikkus ei oleneks ainult muutlikust turuolukorrast ning toimuks tõeline teaduslik edasiminek: meditsiinilistes ja ravimiuuringutes arvestataks ka naiste ja soovähemustega. Tänapäevaste teadmiste valguses ei peaks emakaomanike hormonaalne “müstilisus” meditsiinis enam ammu mingi ületamatu väljakutse olema.