Ärge nülgige mult nahka!

Sajandite tagusest ajast saati on meie ühiskonnas kombeks ühendada perekond ühe, nimelt mehe perekonnanime alla. See komme eksisteerib kogu maailmas, olles patriarhaadi lahutamatu osa. Ka diskussioonid, kas naine ikka peab pärast abielu võtma mehe perekonnanime, kuuluvad feminismi sfääris kindlasti raskemate kilda. Osad leiavad, et tegemist on seksistliku kombega, teised aga reageerivad sellele tonnijagu vastuväidetega. Loe edasi “Ärge nülgige mult nahka!”

Kuidas ma oma tütrele Kõu nimeks panin

Kui Hiie sündis, tekkis meil kohalikus vallavalitsuses mure, sest esiteks pidi kontrollima, kas Hiie on ikka päris nimi, ja teiseks, tema teine nimi Ing ei kajastunud nimeregistris, seega seda panna nagu ei oleks tohtinudki. Vend Vessega seda probleemi meil ei tekkinud, imestati pisut, aga mõned sellenimelised olid täitsa olemas. Hiie puhul ei piisanud sellest, et Henrik Visnapuu temanimelisele neiule kirja oli saatnud kunagi (“Esimene kiri Ingile“), aga kui guugeldades leidsin Õhtulehe artikli, kus oli muuseas ära märgitud Yoko Alendri tütre nimi (Herta Ing), siis leebuti. Kui juba Õhtuleht kirjutab, ju siis nimeregister lihtsalt eksib.

Loe edasi “Kuidas ma oma tütrele Kõu nimeks panin”

Seelikukandja paradoksid

Krinoliinseelik nii lai ja piht nii peenike, et brittide Victoria, Austria-Ungari Elizabeth ja kõik teised 19. sajandi daamid läinuks kadedusest roheliseks – selline oli paberist nukk, kellega suvel pärast teise klassi lõppu mängisin. Tegelikult polnud see küll mingi õige pabernukk (õigeid sai teadagi Kuuba naisteajakirja „Mujeres“ tagakaanelt). Olin lõiganud ta välja ühe assortiikommide karbi pealt. Et oleks ikka tõeliselt peen, siis sai ta endale viis eesnime ja perenimeks von Habsburg. Just sellisena sobis ta mereröövlite pealikuks, kamandama karvastest mänguloomadest ja puidust suveniirnukust koosnevat bandet, kelle peakorter asus tädi elutoalaual. Inspiratsiooniks oli raamat piraatluse ajaloost „Musta lipu all“. Loe edasi “Seelikukandja paradoksid”

Naiste kongress, #KOOS ja vaigistusreegel

17.0210.03

Toimus seitsmes Eesti naiste kongress, välisminister kirjutas alla naiste õiguste eest võitlemise ühisavaldusele, mis tõukus USA vaigistusreeglist, samast soost vanemate lapsed on ametlikult registritesse vupsanud, toimub feministlik kultuurifestival Ladyfest. Lisaks feministlikud tegutsemis- ja lugemissoovitused! Loe edasi “Naiste kongress, #KOOS ja vaigistusreegel”

8 pilti Eesti naiste kongressilt

3. märtsil toimus rahvusraamatukogus järjekorras seitsmes naiskongress, korraldajaks Eesti Naisliit Siiri Oviiriga eesotsas. Esimesest naiste kongressist möödub selle aasta kevadel sada aastat, kuni Eesti okupeerimiseni oli naiskongresside juhatajaks Marie Reisik, kelle sünnist möödus tänavu veebruaris 130 aastat. Eestimaa naiste kongresside traditsioon on naiste jätkusuutliku poliitilise platvormina arvestatav ajalooline nähtus ja sellel on ühiskonnas oma kindel koht. Loe edasi “8 pilti Eesti naiste kongressilt”

Kristiina Raud ja Elli Kalju: Ladyfest on meie kogukonna tugevdamise ja innustamise koht

Homme, 8. märtsil algab Ladyfest, mis kestab pühapäevani. Kui laias maailmas kasvas festival 17 aasta eest välja Rrriot Girl’i naispunkarite liikumisest Washingtonis, siis Eestis tõmbas seitsme aasta eest peo käima grupp feministlike aktiviste, kes varem panid püsti näiteks “Virginia Woolf sind ei karda!” lugemis- ja Facebooki grupi. Aastate jooksul on festivali korraldanud palju erinevaid naisi, kel kõigil on oma käekiri. Räägime Elli Kalju ja Kristiina Rauaga, kes ise-tehtud-hästi-tehtud feministliku kultuurifestivali tänavu veavad.

Loe edasi “Kristiina Raud ja Elli Kalju: Ladyfest on meie kogukonna tugevdamise ja innustamise koht”

100 aastat rikaste rasket üksildust ehk vastuolude valang Eestimaa naiste VII kongressil

100 aastat on Eestis räägitud perevägivallast ja sellest, kuidas alkoholismiga võitlemine aitab perevägivalla vastu. 100 aastat on naised pidanud skandeerima, kui oluline on naiste esindatus suurte poliitiliste otsuste tegemise ja ilmaelu juhtimise juures. 100 aastat on tulnud rääkida, et kõigile lastele, naistele ja meestele peab kestvuse huvides olema võrdselt kättesaadav haridus, meditsiin ja turvaline kodu. Loe edasi “100 aastat rikaste rasket üksildust ehk vastuolude valang Eestimaa naiste VII kongressil”

Ameerika ja maailma naistele – hoiatus ja kutse protestile Poolast

Meie, Poola naised, oleme jälginud Ameerika demokraatia suurima ohu esilekerkimist Donald Trumpi isikus südantpööritavalt tuttavliku tundega. Lähenedes 8. märtsile, rahvusvahelisele naiste õiguste kärpimise vastase streigi päevale, soovime teiega jagada, mis on kaalul sellise riigi vaatevinklist, kus äärmuskonservatiivne valitsus on juba üle aasta võimul olnud. Head naised Ameerikast ja maailmast, teie hirmud on põhjendatud. Aga te pole üksi. Loe edasi “Ameerika ja maailma naistele – hoiatus ja kutse protestile Poolast”

Mirtel Pohla: filmide ja lavastuste taga on töö, mitte „ihu, ilu ja häälega kütkestamine“

Eesti Ekspressi viimases numbris ilmunud artikli „10 aastat filmist „Jan Uuspõld läheb Tartusse”. Mis on saanud filmis osalenud kuulsustest?” autor kirjutas Mirtel Pohlast kui näitlejast, kes „kütkestab endiselt eestlasi oma ihu, ilu, hääle ja karismaga”. Pohla pöördus seksistliku ja alandava käsitluse pärast ajalehe peatoimetaja Erik Moora poole ning küsis, kas selline kajastus näitlikustab Eesti Ekspressi üldist suhtumist inimestesse ja naistesseKüsisime, mida arvab Eesti Ekspressi kajastusest kommunikatsiooniekspert Liisa Past ja ajaloolane Aro Velmet. Loe edasi “Mirtel Pohla: filmide ja lavastuste taga on töö, mitte „ihu, ilu ja häälega kütkestamine“”

Mida kõik peaksid HPV-st teadma?

Kui sotsiaalministeerium teatas, et plaanib alates 2018. aastast lülitada immuniseerimiskavasse inimese papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsineerimise, leidis see väga elavat vastukaja. Viirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav ning teatud viiruse tüübid võivad põhjustada vähkkasvajaid. Kõige sagedaseim HPV-st põhjustatud kasvaja on emakakaelavähk. Vaktsineerimisega hõlmatud inimeste arv Eestis on alates 2008. aastast püsivalt langenud ja hoiakud vaktsineerimise suhtes on väga erinevad. Loe edasi “Mida kõik peaksid HPV-st teadma?”

Hooletöökriis kapitalismis

Nancy Fraser on uue sotsiaaluuringute instituudi (The New School for Social Research) filosoofia- ja poliitikaprofessor ja üks austusväärsemaid tegutsevaid kriitilisi teoreetikuid. Oma viimases raamatus “Fortunes of Feminism: From State-Managed Capitalism to Neoliberal Crisis” (“Feminismi saavutused: riigikapitalismist neoliberaalsesse kriisi”), uurib Fraser liberaalfeminismi murettekitavat sulandumist kapitalismi ja viise, kuidas feminism saaks pakkuda pinda vabaduseks ekspluateerimisest elatuvale süsteemile. Edendades kapitalismikriitikat ja kuvades feminismist radikaalselt teistsugust arusaama, näitab ta, kuidas sooline õiglus peaks olema iga egalitaarsuse poole püüdleva võitluse kese. Hiljuti on teda huvitama hakanud teema, mida ta kutsub hooletöökriisiks. Tema sama pealkirjaga essee ilmus väljaande New Left Review juuli-augustinumbris. Loe edasi “Hooletöökriis kapitalismis”

Miks marssisid Uganda politseinikud kontsakingadel?

Eelmise aasta lõpus kõndis mõnikümmend Uganda meessoost politseinikku punastel kontsakingadel, käekotid käevangus, pealinna Kampala tänavatel, et juhtida tähelepanu naistevastasele vägivallale. Pooleteise aasta eest arreteeris Uganda politsei naissoost opositsioonipoliitiku Zaina Fatuma ning kiskus ta selle käigus alandamiseks paljaks. Loe edasi “Miks marssisid Uganda politseinikud kontsakingadel?”

Lootuse kaitseks lootusetuse ajal

Eelmise aasta lõpus ei olnud ma ainus, kes küsis: kuidas see on võimalik? Kuidas on võimalik, et demokraatlikel valimistel võidutseb labasus, viha ja näkku valetamine? Umbes samal ajal teatas üks mu lemmikautoreid, keskkonnaaktivist Rebecca Solnit, kes on muuhulgas kirjutanud suurepärase essee “Men Explain Things To Me”, et jagab oma kogumikku “Hope in the Dark” tasuta*. Laadisin selle e-lugerisse, aga ei avanud seda mitu nädalat. Ma ei kujutanud hästi ette, mis võiks lootust anda olukorras, kus väga ei taha enam ühte planeeti teiste inimestega jagada. Jaanuari lõpus, kui Trump ametisse vannutati, võtsin raamatu lõpuks kätte.

Loe edasi “Lootuse kaitseks lootusetuse ajal”

Kuidas eraldada pehmod tõelistest meestest?

Olin mõelnud pealkirjateemalisele arutelule meedias, kui sattusin lugema Bear Gryllsi autobiograafiat, tuttava soovitusel. Algus ei tõotanud head – raamatu esikaanelt vaatas vastu autori nägu, tolmu ja mudaga kaetud. Tagakaanelt selgus, et tegu on endise Briti eliitüksuse võitlejaga, kes on roninud Mount Everesti tippu, juhtinud ekspeditsioone maailma ekstreemseimatesse kohtadesse ning valitud Maailma Skautide Ühingu peaskaudiks. Avasin raamatu juhuslikust kohast, seal oli juttu enese proovilepanekust, jõhkratest füüsilistest väljakutsetest, rügamisest ja rabelemisest. Loe edasi “Kuidas eraldada pehmod tõelistest meestest?”

Reisik ja Suburg – Eesti esimesed feministid

1887. aastal toimus Eesti ajaloos kaks tähelepanuväärset sündmust, millest ei saa vaikides mööda minna. Täpselt täna 130 aastat tagasi veebruaris sündis Pärnumaal Kilingi-Nõmmel tulevane Eesti esifeminist ja poliitikategelane Marie Tamman (hiljem Reisik). Sügisel, oktoobris hakkas Viljandis ilmuma legendaarse tütarlastekoolijuhi, pedagoogi ja kirjaniku Lilli Suburgi toimetatud esimene eestikeelne naisajakiri Linda.
Loe edasi “Reisik ja Suburg – Eesti esimesed feministid”