Fookuses
anti-gender
Toimetuse veerg. Mis on ühist sooideoloogial ja tühjal kruusil?
Kuidas „sooideoloogia” sildi all õhutatakse hirmu, normaliseeritakse äärmuslikku retoorikat ja nihutatakse avaliku arutelu piire Eestis.
Euroopa feminismi killustumine. Kuidas seab TERFlus ohtu aastakümneid edusamme?
Nais- ja LGBTIQ-õiguslus on Euroopas juba mitukümmend aastat arenenud käsikäes. Nüüd aga ohustab seda arengut TERFlus. Seal, kus kinnitab kanda trans- ja kväärinimesi tõrjuv feminism, kaotavad toetuspinda nii naiste kui ka LGBTIQ-inimeste õigused.
Soovastane liikumine. Kes kaotab, kui ründad vähemusgruppe?
Kust tulevad mõisted sex ja gender, kuidas neid eesti keelde tõlkida ja miks soovastane retoorika on probleem, mis ei puuduta ainult vähemusgruppe? “Ära kaaguta” saatejuhid Greta Roosaar ja Kadi Viik rääkisid mõistetest, TERFlusest ja soovastasusest kui hübriidrelvast.
Istanbuli konventsiooni KKK
Istanbuli konventsiooni kohta levib palju müüte ja väärinfot. Vastame sagedastele küsimustele Istanbuli konventsiooni kohta.
Ühiskond
Kõik artiklid
Keelenõu. Mis soost on sõna sõber?
Kas „sõber" on meessoost sõna? Kuidas nimetada mittebinaarset inimest? Keeleteadlased Aet Kuusik ja Elisabeth Kaukonen vastavad.
Toimetuse veerg. Head naistepäeva, armsad mehed!
Naistepäeva peategelased on Eesti meedias lilled ja neid kinkivad mehed. Aga kus on naiste õigused, saavutused ja päriselt olulised teemad?
Kuidas Eesti bürokraatia soolise ülemineku soovi raskendab
Eestit tutvustatakse sageli võrdsete võimaluste ja digiriigina, kuid paljude transinimeste jaoks on e-Eesti hoopis bürokraatia ja ekspertkomisjonide rägastik. Sascha Lumi jagab oma juriidilise ja meditsiinilise ülemineku kogemust.
Epsteini võrgustiku õppetund. Miks arvukad naiste tunnistused midagi ei muutnud?
Epsteini kohtudokumendid tõstatavad küsimuse: miks usutakse ohvreid alles siis, kui toimikud avalikustatakse? Miks loob võim puutumatust?
Kultuur
Kõik artiklid
Naistenädal kutsub looma vägivalla vastu paremat kaitset
2.–8. märtsini toimub teist aastat naistenädal, mis kutsub naistepäeva tähistama viisil, mis ei piirdu vaid lillede ja kommidega, vaid keskendub naiste õigustele, turvalisusele ja rollidele ühiskonnas.
Head jätku, raamatuaasta! Feministeeriumi raamatusoovitused
Eesti raamatu aasta esimestel päevadel täitusid sotsiaalmeedia kanalid postitustest, kus reflekteeriti oma raamaturiiuli sisu üle. Nende refleksioonide põhjal jäi kohati mulje, et tegemist on hoopis Eesti paiksooliste meesautorite loomingu aastaga.
Soomäng ja sädelus ehk Eesti dräägi renessanss
Eesti dräägiskeene on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud, sest juurde on tulnud uued tegijad, kes omakorda on loonud uusi esinemisvõimalusi. See kõik tähistab uue ajastu algust.
Feministeeriumi koomiksite loomekonkurss on avatud
Saada oma aus, isiklik ja intersektsionaalse lähenemisega konkursi jaoks loodud töö hiljemalt 10.12 kell 10.00. Auhinnafond 1500 eurot jaguneb kuni viie autori vahel.
Põnevat sõnastikus
Maailm
Kõik artiklid
Marianne Mikko: Buhhaara vaip Genfis ehk naistest, kel pole häält
ÜRO istung Genfis tõi päevakorda küsimuse, kuidas rääkida naiste õigustest riigis, kus Taliban on need hävitanud.
Läti otsustas astuda välja Istanbuli konventsioonist. Mis on tegelikult selle taga?
Läti parlament hääletas Istanbuli konventsioonist lahkumise poolt. Otsuse taga olid poliitilised manööverdused, populistlikud suundumused ja võimalik Venemaa sekkumine.
Inimõiguste advokaat Natasha Latiff: „Leidsin Afganistanist ühtekuuluvuse ja inimlikkuse“
„Mida arvate naiste õigustest?“ mõjub Afganistanis eelarvamuslikult, kuna seda esitades kujutad sa endast läänelike pealesurutud väärtuste ja poliitika esindajat. Nii et õppisin nende küsimuste ja vastuste kaudu tundma oma eelarvamusi.
Kui küla vägistab: Dominique Pelicot’ kaasus
Elise Rohtmets kirjutab, mida Prantsusmaa massivägistamise juhtum ütleb seksuaalvägivalla ja nõusolekuseaduse jah-mudeli vajaduse kohta.