Mis on sugu? 1. osa

Pildil on orav

Kuni eelmise sajandi keskpaigani oli sugu kasutuses valdavalt kui bioloogiline mõiste. Naisi ja mehi nähti kui olemuslikult erinevaid liike ning neid (meessoost) filosoofe, kes naiste mõistuses või inimlikkuses kahtlesid, leidus igal pool.

  • Antiik-Kreeka filosoof Aristoteles arvas, et naiste mõistus on pigem lähemal loomade kui meeste omale.
Pildil on orav.
Pildil on orav
  •  Saksa filosoof Hegel leidis, et mõistuse puudumine teeb naised meestest samavõrd erinevaks kui taimed loomadest.
Pildil toataim
Toataim ja orav ei saagi olla võrdsed
  • Valgustusaja suured filosoofid Voltaire, Montesquieu ja Rousseau jagasid kõik seisukohta, et naised on sedavõrd emotsionaalsed, et nad ei tohiks poliitikas või avalikus elus osaleda.
Pildil emotsionaalne naine.
Emotsionaalne naine

1900. sajandi meditsiiniajaloos on rikkalikult näiteid selle kohta kuidas naiste alaväärtuslikkust üritati märkimisväärse agarusega teaduslikult tõestada. Nt otsiti tõendeid naiste puuduste kohta anatoomias, neuroloogias ja günekoloogias.

Vagiina

Ahh, günekoloogia! Günekoloogia väljakasvamine eraldi meditsiinierialaks lõi hulga uusi, põnevaid naistehaiguseid. Hüsteeria, nümfomaania ja kleptomaania põhjuseks peeti naiste reproduktiivorganeid ja ka ravi keskendus sageli just nendele kehaosadele. Kaaniravi tehti otse suguorganitele (jah, see on umbes see, mida kahtlustad), masseeriti emakaid ja loomulikult sekkuti kirurgiliselt. Näiteks oli päris populaarne selline ravimeetod nagu kliitor-dektoomia.

Ohh, kliitor-dektoomia! Kliitori kirurgilise eemaldamisega sai ravida neid vastavastatud naistehaiguseid. Üks valdkonnas silmapaistev isik oli Suur-Britannias tegutsev kirurg nimega Dr Isaac Baker-Brown (1811–1873), kellele meeldis meetodit kasutada masturbeerimise ennetamiseks. Aga see sobis päris hästi ka hüsteeria, peavalu, depressiooni, isutuse ja sõnakuulmatuse ravimiseks.

Isaac Baker-Brown.
Isaac Baker-Brown mõtleb, kuidas ravida sõnakuulmatust

Viiel korral otsustas Baker-Brown kliitori ära lõigata põhjusel, et naine oli palunud lahutust. (Siin võib teha väikese pausi ja mõelda, milliseid ravimeetodeid rakendaks doktor Vassiljev, kui ta Toompea asemel arstikabinetis praktiseeriks.)

Aju

Muidugi ei piirdunud asi ainult naiste suguorganitega. Ka nende ajud pälvisid tähelepanu. Ajuuurija Gustav Le Bon kirjutas aastal 1879:

„Isegi kõige intelligentsemate rasside, nagu pariislaste, seas on suur hulk naisi, kelle ajud on suuruselt lähemal gorillade kui normaalselt arenenud meeste omadele. /…/ Kõik psühholoogid, nii poeedid kui ka kirjanikud, kes naise intelligentsi uurinud, tunnistavad, et naised esindavad inimarengu kõige madalamat vormi ning et nad on lähemal lastele ja metslastele kui täiskasvanud, tsiviliseeritud meestele.“*

Gustav Le Bon juhtis tähelepanu ühele väga olulisele asjale – naiste aju suurusele. Naiste aju alaväärtuslikkus seisis nimelt selle väiksuses ja vähemas kaalus. (Ja hääled, kes küsisid, kas see tähendab, et kašelotid ja elevandid on kordades intelligentsemad, jäidki hüüdjate häälteks kõrbes.)

Parisienne või gorilla?
Parisienne või gorilla?

Naiste ajud olid umbes 100 grammi kergemad. Kui aga proportsionaalsust kehakaaluga võrdlema hakati ja selgus, et  naiste ajud olid proportsionaalselt sama suured või suuremad kui meeste omad, kadus teema vastu huvi. Järgmiseks pöörati tähelepanu aju otsmikusagara poole, kus arvati olevat kõrgemate ajufunktsioonide keskus. Naistel olid see osa kahjuks alaarenenud. See eest oli neil suurem kiirusagar. Sajandivahetusel avastasid teadlased, et intellekt paiknes hoopis kiirusagaras. Paraku selgus, et naistel ei olnud kiirusagar nii arenenud, kui varem arvati.

Lühikokkuvõte eelmisest lõigust – evolutsioon ei olnud naiste poolel.

Munasarjad

Unustada ei tohi aga veel üht olulist aspekti. Aju ja suguorganid mõjutasid teineteist. Intellektuaalne töö ohustas naise viljakust. Liiga palju mõtlemist mõjus halvasti reproduktiivorganitele. See oli päris kõva argument, kuna sellel hetkel oli aktuaalseks muutunud küsimus naiste õigusest haridusele. Arstid teatasid, et kõrgem haridus seab ohtu naiste naiselikkuse. Naised võivad küll kõrgkooli lõpetada heade akadeemikutena, kuid sellega kaasnevad „alaarenenud munasarjad“.**

Tõele au andes ei olnud võrdsed õigused haridusele ainus asi, mida naisõiguslased 20. sajandil nõudsid. Päevakorras olid ka poliitilised ja majanduslikud õigused. Vastuseks uuriti nende suguorganeid ja ajusid, raviti sõnakuulmatust ja eemaldati paar kliitorit.

Coinsidence? Not.

To be continued…

* Autori vaba tõlge raamatust SJ Gould, The Mismeasure of Man, 1981

** Vt nt. CE Russet, Sexual Science, 1989

Loe ka:
Mis on sugu? 2. osa

Mis on sugu? 3. osa – külastame loomaaeda.

0
FacebookTwitterEmail

Aita areneda Eesti feministlikul mõttel!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

#masinpeseb #ahiküpsetab

Enne, kui Tuule sai kokkamisega algust teha, oli vaja veidi kraamida. Köögikapilt maandusid nõudepesumasinasse paar taldrikut ja söögiriista. Tuule avas…