Ärihuvid riiki reformimas ja ahistamine

Illustratsioon: Jarõna Ilo

Uudiskiri 08.05–26.05

Möödunud nädalatel rääkisime aastaid naisi seksuaalselt ahistanud astroloog Igor Mangist, ettevõtjate riigireformi plaanidest ja eile Iirimaal toimunud abordikeelu hääletusest. Uudiskirja lõpust leiad põnevaid feministlikke tegutsemis- ja lugemissoovitusi!

Igor Mang

Mai alguses tõi “Pealtnägija” avalikkuse ette seksuaalsed ahistamised, mille oli toime pannud Igor Mang. Pärast saadet laekus saate toimetusele umbes 50 naise tunnistused sarnastest juhtumitest. Politsei alustas juhtumite asjus väärteomenetlust ja Maaleht teatas Mangiga koostöö lõpetamisest. Möödunud neljapäeval märgati Mangi Tallinna kesklinnas, kes keeldus reporterile kommentaari andmisest, öeldes: “Ei ole selliseid planeete praegu, et oleks sobilik sõna võtta.”

Pärast saadet oli Eesti meedias prevaleerivaks jooneks ohvreid süüdistavad sõnavõtud, mida toimetaja Kadi Viik kriitiliselt analüüsis. Lisaks kirjeldas psühhoterapaut Kait Sinisalu, mida seksuaalse väärkohtlemise ohvrid kogeda võivad ja miks on eriti kohatu neid mõnitada. Andrus Karnau viitas Mangi eksperdi staatusesse tõstnud ajakirjanduse vastutusele. Rain Kooli tõdes, et juhtum ei tohiks juhtida tähelepanu kõrvale palju petlikuma olemusega ahistajatelt-vägistajatelt.

Ärihuvid riiki reformimas

Mai keskel asutasid 28 Eesti ettevõtjat Riigireformi Sihtasutuse, viidates sellele kui ettevõtjate kingitusele Eesti Vabariigile. Nende manifesti järgi on ühe aasta kooskäimise eesmärk luua riikluse uuendamise kava.

Politoloog Anu Toots kritiseeris kingituse-metafoori: “Tegemist on ühe kindla rühma huvide väljendamisega. Kingitus on midagi, mis teeb alati head. See programm teeb ühtedele head, teistele halba, kolmandaid ei mõjuta. Kas selle tulemusel Eesti saab paremaks? Ma ei julge seda küll öelda.”

Ahto Lobjakas kritiseeris manifesti kaasatute üheülbalisust: “Selle vastuolulise manifesti kandev motiiv näib olevat mure Eesti kui äri-, mitte elukeskkonna pärast. See on põhjus, miks keskkonda (looduse mõttes) on mainitud vaid möödaminnes ja sulgudes, naisi on 28 seas vaid üks ning venelased loetakse küll Eesti 1,3 miljoni elaniku sisse, aga riigi peamiseks eesmärgiks öeldakse eestlaste rahvuskultuuri hoidmine.”

Euroopa Nõukogu inimõiguste erivolinik Eestis

11.–15. juunini viibib Eestis visiidil Euroopa Nõukogu inimõiguste erivolinik Dunja Mijatović. Külastuse käigus keskendutakse peamiselt soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja vanemaealiste inimeste inimõiguste teemadele. Erivolinik kohtub mitme kodanikuühiskonna esindajaga, kaasa arvatud Feministeeriumi kollektiivi liikmetega.

Pildil avab Rootsi Feministliku Initsiatiivi partei poliitik Soraya Post hiljutist feministide kohtumist Malmös. Feministeerium viibis kohtumisel, et arutada marurahvuslikkuse mõju naiste õigustele.
  • Lävepakuküsitlus näitab, et eile Iirimaal toimunud rahvahääletusel toetati abordireeglite leevendamist
  • Anna-Maria Penu kirjutab ühismeedias olemisest, tähtsusetuse tundest, ilmajäämishirmust ja mässuga oma keha juurde naasmisest
  • Põlva haigla sünnitusosakond jätkab 2019. aasta lõpuni

Tegutse!

  • Sotsioloog Calogero Giametta uurimistöö tutvustus LGBT kogukonda kuuluvatest asüülitaotlejatest, kes seisavad sageli silmitsi süsteemiga, mis neid ei usu, 30.05 Ülase12
  • ERR kutsub osalema uudiste montaaži koolitusel, 31.05–03.06 Tallinnas
  • Baltic Pride’i filmiprogramm, 2.–3.06 kinos Artis
  • Naisi IT-sse kutsuv üritus Women in lT, 6.06 Tallinnas
  • Maailmamuutjate kool, 8.–10.06 Tartus

Lugemissoovitused

5
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka