Kõik artiklid

Merike Kaunissaare (Isamaa) luges Marianne Mikko (SDE) raamatut “Koridorides libedal jääl” ja mõtiskles kommentaaridest, kommentaatoritest ning mõõdupuudest.

Merlin Kirikal küsib, kas kirjanduskriitikast kui aktivismist piisab?

Eestis kehtib koroona pandeemiaga seoses eriolukord ja inimestel on palutud olla kodus.

“Mul praegu ei ole võimalik (maksta),” ütles lapse isa. Ajutisest maksevõimetusest said kuud ja seejärel aastad.

Kui varem saigi naine vägivallatsejast eemalduda, siis nüüd pole seda võimalust ja oht elule on suurenenud, ütleb Margo Orupõld.

Päev pärast seda, kui Ungari peaminister Viktor Orbán tõusis sisuliselt diktaatoriseisusesse, oli tema esimeste poliitiliste sammude hulgas transsooliste inimeste õiguste piiramine.

Barbi Pilvre kelmikas–provokatiivse pealkirjaga kogumik „Veri ja kord“ koondab artikleid meestest ja naistest muutuvas ühiskonnas, soorollide teisenemisest, naistest ja võimust, eestlaseks olemisest ja meediast.

Juba praegu tundub, et kriisiolukorrast tulenev kulu, koormus ja panus selle lahendamisse jaguneb ühiskonnas väga ebaühtlaselt.

Huvitaval kombel on see „tubli tüdruku“ kuvand toonud talle soovimatuid austajaid: mõned aastad tagasi, kui Swift veel oma poliitilisi seisukohti välja ei öelnud, saavutas ta USA paremäärmuslaste seas omamoodi populaarsuse.

Trans inimesed paratamatult olukorras, kus nad peavad enda kohta selgitusi ja põhjendusi jagama. Seda tööd tehakse reeglina lugude kaudu.

Kristina Birk-Vellemaa kirjutab, et praegune kriis näitab taaskord, kui suure ühiskondliku panuse annavad naised tasustama hooletöö tegemisega.

See algab sellest, et oled emotsionaalses mõttes sihikule võetud. See algab laserkiirena fikseerunud tähelepanust, mis sulle osaks langeb. See on veider oma intensiivsuses ja jätab mulje, nagu kedagi teist poleks ilmas olemas. Sind koheldakse teistest erinevalt, teisiti. Vaheldumisi märkimisväärselt hästi ja märkimisväärselt kehvasti, aga strateegiliselt esialgu pigem väga hästi – tunned end pjedestaalile tõstetuna, erilisena.