Mida teha, kuhu minna? 5 soovitust veebruaris
Veebruar toob kaasa maiuspalu nii kinodes kui ka näitusesaalides. Feministeerium on välja valinud oma viis lemmikut, et kultuurijanusel oleks lihtsam aega sisustada.
Ajad ei muutu niisama. #metoost ja selle kriitikast
Kas ajad muutuvad? 1980. aastatel tähendas ahistamine seda, et olid kuum. Vägistamisstseenid filmides olid naljakad. Kõige naljakamad olid aga blondinaljad.
Meie lood #minaka. 61.–64.
Oleme liigutatud saatjate avameelsusest. Need lood on siin (lisanduvad jooksvalt).
Kuidas saada feministiks? 13. lugu. Nika Kalantar
Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajaloost. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.
Nagu igal teisel naisel, on minulgi ammendamatu varasalv lugusid, kuidas mind nooremas põlves ahistati. Siia alla käivad sobimatud puudutused, verbaalsed nilbused, seksuaalse alatooniga ähvardused ja mis kõik veel.
Ahoi, Isamaa, tule naiste marsile!
Triin Toomesaar kirjutab, et naiste marss pole meeste vastu. Naiste marss on ühe unistuse poolt! Ja sinna on oodatud ka Isamaa esindajad.
Mida need naised veel tahavad?*
Kristi Saare kirjutab, et Eesti on uhke selle üle, et oleme digitaalselt hästi arenenud riik ja küsib miks ei võiks me olla ka sotsiaalselt arenenud riik?
Naised marsivad kliimamuutuste vastu ja mitte ainult
Nullkulu blogija Maryliis Teinfeldt kirjutab, miks naiste marss ka kliimamuutuste vastu astub. Lühidalt kokkuvõttes siis ei saa keskkonnaprobleeme isoleerida sotsiaalsest õiglusest.
Marss vabaduse platsi eest
Igasugune poliitika on kõigepealt võitlus avaliku ruumi eest. Võitlus selle eest, kelle huvid ja mured üleüldse kuuluvad „turuplatsil“ arutamisele ja kelle omad jäävad pelgalt „eraasjaks“.
Festival TOKSI-LINE: #feminism #keskkond #geopoliitika. 26.-27. jaanuar
Kuidas mõjutab toksilisus meie keha ja emotsioone?