Aet Kuusik

Vanemad naised on oma välimusega rohkem sinapeal kui nende nooremad sookaaslased, samuti näitavad uuringud, et nad saavad lähedastest füüsilistest suhetest rohkem naudingut.

Hea seksuaalkogemus ei ole vaid vägistamise, vägivalla, ahistamise või rünnaku puudus, see on lihtsalt madalaim tase.

Paremaid kombeid nõutakse tihti ka ühiskondliku õigluse teemade internetifoorumites, kus vaidluse leegitsema kippudes viitavad taktitundele eelkõige need, kellele konkreetne küsimus tema enda privileegi tõttu ebaoluline või ebamugav tundub.

Muu hulgas rääkisime vaesusriskist venekeelse kogukonna naiste seas, vanemaealiste inimeste õigustest, naistevastasest (seksuaal)vägivallast ja inimõiguste suundumustest laiemalt Euroopas.

12.–13. mail tähistab feministlik festival Ladyfest Tallinnas emadepäeva filmiürituste, töötubade ja peoga.

Uskumatu, kui erinev on olla mees või naine.

Nii näebki suur osa Eesti inimestest, et ahistamisest rääkimine on nõiajaht. Valge mehe tagakiusamine.

Naiste jaoks on kliima soojenemine suurem probleem kui meeste jaoks. Ja nemad on nõus võtma suuri elustiilimuudatusi, et probleemi leevendada.

Aga eriti soovitame vaadata neid 13 filmi, mis ühel või teisel viisil üht feministi kõnetada võiksid.

Maailm on ümmargune, aga meie tarbimistsüklid on sirgjoonelised. Toodete tarbimine, mis lagunevad täielikult, mitte ei jää ökosüsteemi koormama, oli kunagi normaalsus. Ehk on see just selline traditsioon, mille kaitseks võiks üles astuda?

Rääkisime Kadiga sellest, miks ta kandideerib ühes väikseimas valimisliidus, tema kirjust erakondlikust taustast, üksikemaduse ja poliitika seostest ning aasta ema kampaaniast.

Küsisime Merikeselt, miks IRL ning vestlesime sootundlikust eelarvestamisest, rahvuslikkusest ja sellest, miks naisi ja lapsi käsitletakse kui raamatupidamislikku kulu.

Tahtsime teha üritust, kus kõik võiksid tulla ja LGBT tausta kõrval ka avatud ja sõbraliku, humanistliku ühiskonna eest marssijad.

Ehk siis paradoksaalselt on probleemseks peetud ühte vähestest keskkondadest, kus tähelepanu keskmes pole inimesed, kes grupina marginaliseeritust ei koge.

Eelmisel nädalal pani nii mõnegi feministi kulmu kergitama, et rahvuskonservatiivse erakonna IRLi naiskogu reklaamis suurkogu eel oma liidrikandidaati Kaia Ivat pildiga, mis oli inspireeritud feminismi kesksest sümbolist.

Kuidas tegeleda rahvaloominguga, ilma et see jääks rabelema konservatiivsusesse ja vabastaks enda ka sellega seotud eelarvamustest, näiteks sellestsamast konservatiivsusest?

25.–29. jaanuaril toimub dokumentaalfilmifestival DocPoint. Rõõmustab naissoost režissööride rohkus, samas dokumentaaliväljal tegusebki naisi rohkem kui mängufilmide alal.

Tegemist on käitumisega, mida üks rühm kasutab teise vastu nii teadlikult kui ka ebateadlikult, eesmärgiga taastoota enda võimu ja säilitada gruppide ja indiviidide vahel ebavõrdsust.

Töö- ja pereelu tasakaal tagab töötajate vaimse heaolu ja panustab üldisesse õnnetundesse. Sellel on aga otsene mõju töötajate produktiivsusele ja igaühe võimele ühiskonda panustada. 

Sellist müüti/väidet saavad endale lubada vaid need, keda ei ole pidurdanud teadmised keele ja ühiskonna omavahelisest seosest.

Teenäitaja aunimetus on Feministeeriumile antud kui poliitilise kliima parandajale ning  inimeste õiguste ja vabaduste eest seisjale. 

Muu hulgas on flaieritel kirjas, et kaitstakse “Rootsi naisi”. Politsei on seostanud vägivallatsejaid jalgpalli- ja ultraparempoolsete gängidega.

Samuti võivad verekeskuse kehtestatud kõiki naisi hõlmavad piirangud, mis keelavad plasmadoonoriks hakata ja loovutada verd menstruatsiooni ajal, olla vastuolus soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 5-ga, mis keelab soopõhise diskrimineerimise ja kus sätestatakse, mis sooline diskrimineerimine ei ole.

Soovitusega olla ise piisavalt tugev karakter saab süsteemse ebavõrdsuse ees silmi kinni pigistada ja visata mugavalt pall nende väravasse, kes edukad ei ole.