Kultuur

Taolistele lahmivatele hinnangutele reageerimine, olgu need ilmunud anonüümselt lehesabades, sotsiaalmeedias või mujal oma nime all, tundub paljudele naiivne ja üliemotsionaalne. Sellised kommentaarid ja arvamused on naiste suhtes norm, mitte erandite jada.

Merlin Kirikal küsib, kas kirjanduskriitikast kui aktivismist piisab?

Huvitaval kombel on see „tubli tüdruku“ kuvand toonud talle soovimatuid austajaid: mõned aastad tagasi, kui Swift veel oma poliitilisi seisukohti välja ei öelnud, saavutas ta USA paremäärmuslaste seas omamoodi populaarsuse.

Viktoriin valmis koostöös ajaloolase Milvi Martina Piiriga Vikerraadio saate “Naine ajas” ainetel. Vastata saad 8. märtsi keskkööni.

Kuidas on olla vahesoolisuse seisundis sündinud teismeline konservatiivses kogukonnas, kui sa tunned – ja päriselt ka oled – poiss, aga su vanemad sunnivad sind kandma kleiti?

Laupäeval, 7. märtsil kutsume sind tähistama naistepäeva nädalavahetust. Võta osa lugemisgrupi arutelust, veganfeminismi loengust ja joogatunnist. Päeva lõppeb Kaisa Ling Thingi naistepäevabluusi ja tantsuga,

Pihale kinnitatud suur nuga, rõhutamas puusade kumerust, saledad reied ning trimmis sääred, mis peegeldavad päikesevalgust ja seisatavad rannal kihiseva elu.

Merike Kaunissaare käis vaatamas Kristina Normani dokumentaal-poeetilist lavastust “Lighter Than Woman”, mis tuleb sellel nädalal uuesti Eestis esitlusele.

Sel aastal on täpselt pooltel filmidel režissööriks naine.

Selle valiku on teinud nende eest teised. Need, kes praegu õhinal kommenteerivad Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi soengut, Saksamaa kantsleri Angela Merkeli riietumisstiili ja kehakuju ning sellesama Sanna Marini põskede puna.

Sandra Jõgeva käis kinos “Bombshelli” vaatamas ning leidis, et kuigi tegemist pole täiusliku linateosega, on film vaatamist väärt juba teema ning näitlejate poolest.

Feministlikult meelestatud naistele heidetakse viimasel ajal ette asjatut kisatõstmist. Kõik olevat ju juba olemas: saate valida, autoga sõita, tööl käia. Olge rahul!