Postimeest tuleks müüa koos seebiga
Postimees on viimastel nädalatel vorpinud arvamuslugusid mis käsitlevad „homoabielu“ või „soovahetust“ energiaga, mis paneb lihtsalt kadestama.
Valu ja vabanemine suitsusaunas, paradiisis ja kannibalismis. Aprilli kultuurisoovitused
Soovitame Anna Hintsi dokumentaalfilmi „Savusanna sõsarad“!
Kuidas kaose agent käis Petersoni kuulamas. Osa 2. Kunagi me vaatame tagasi ja imestame
Asi on selles, et JP ankurdab oma kuulajat emotsionaalse tõe kaudu, mida ükski faktikontroll ei heiduta.
Kuidas teha sõnadega kahju
Kahjustav keel kujutab endast olemasoleva ebavõrdsuse võimendamist keele kaudu: seksismi, naistevaenu, rassismi, homofoobia ja muude allutamise süsteemide õigustamine ja hoidmine tugineb keelel.
Emantsipeerunud naiste kultuur. Märtsi kultuurisoovitused
Tuleb toetada kunstnikke, kelle teo(se)d kõnetavad, käia nende näituseid vaatamas, anda tagasisidet ja võimalusel maksta raha.
„Oluline on teadvustada, et naised ja mehed on samaväärtuslikud!“ Intervjuu naistearstide Kai Pardi ja Made Laanperega
Feministeerium vestles Kai Pardi ja Made Laanperega seksuaalsest nõusolekust, soolistest stereotüüpidest, seksuaaltervise aktivismist ja sõprusest.
Küünarnukitunnet ja mõtisklust teiste keskel. Veebruari kultuurisoovitused
24. veebruar ei tähista Eestis enam ainult iseseisvuspäeva, vaid ka Ukraina sõja algust. Kuigi praegune sõda on koletu, tuleb end arengutega kursis hoida.
Üks hiilgav juturaamat, vestlusõhtud kunstist, teadusest ja trans-inimestest ja feministi filmivalik Netflixist. Jaanuari kultuurisoovitused
Soovitame näitusi, raamatut, üritusi ja filme, mida Feministeerium lugeja oma talvekalendrisse võiks mahutada.
Mõningaid kristlasi – sõltumata soost – häirib sõna feminism, sest tal pole aimugi, mida feministliku töö käigus ka tema jaoks on ära tehtud.
Töötavad naised vaatamas naisi töötamas
Seksitöö kujutamine muutus eriti populaarseks teemaks just Weimari vabariigi aegsel Saksamaal.
Kuidas kajastada vägistamiskuritegusid?
Kui me tahame võtta tõsiselt seksuaaltraumade ennetamist, siis peaksime ühiskonnana mõtestama vägistamist tahtevastasuse kaudu: vägistamisega on tegu juba siis, kui intensiivseks sugulise iseloomuga tegevuseks ei ole antud nõusolekut.
Kes oli esimene doktorikraadiga eestlanna?
Naiste kõrghariduse teemast kirjutades on Eestis üks läbiv teema nende võrdlemisi hiline pääsemine Tartu ülikooli täieõiguslikeks üliõpilasteks 1915.