Ühiskond

2018. aastal kirjutab Feministeerium senisest rohkem mehelikkusest ja mehelikuks peetavast. Uurime, mida tähendab meheks olemine, millised on ootused mehelikkuse suhtes ühiskonnas ja küsime, kas “õigeks meheks” olemisel on hind ja tagajärjed.

Kutsume kõiki huvilisi 20. jaanuaril Viljandis ja 27. jaanuaril Tallinnas toimuvatele tasuta nullkulupäevadele. Nullkulupäev koosneb arutelust “Feminist ei raiska!” ja praktilistest õpitubadest.

Kui pajatan oma vene kolleegidele doktorantuurist Eestis, ilmub nende näole unistav ilme.

Oleme liigutatud saatjate avameelsusest. Need lood on siin (lisanduvad jooksvalt).

09.12–31.12 uudiskiri: rääkisime ahistamisest, Eesti inimõiguste aruandest ja aasta sõnast.

Head puhkust, feministid!

Mäletan selgelt aastat, mil Erki Nool sai olümpiakulla.

NB! Oma kogemust saab anonüümselt jagada minaka@feministeerium.

Igal inimesel on mingisugused moraalsed ootused maailma ja selle elanike suhtes – et maailm ei tallu meid jalge alla meie väljanägemise pärast, et inimesed ei suhtu meisse halvustavalt selle tõttu, kuidas me riietume. Et teatud valitsev rühm ei kasuta oma võimu meie pisendamiseks.

Nii aktivistide kui ka tavapubliku seas leidub neid, kes ei poolda rongkäiguformaati selle nõukogudeaja konnotatsioonide tõttu. On ka neid, kes leiavad, et pride’i paraadil pole ajaloolisi seoseid Eestiga ja taoline võõrkeha tekitab rohkem konflikti kui mõistmist.

Mu voodi kõrval on üks korv, kuhu mul on halb komme loopida igasugu prahti – katkiseid kõrvarõngaid, kooliaegseid keeletundide konspekte, auklikke sokke… Eeldusel, et ühel õhtul kougin kraami välja, parandan ära kõrvarõngad, kordan üle uued sõnad ja nõelun sokid.

Mis põhjustel ei soovi paljud koolinoored pärast kehalise kasvatuse tundi kooli duširuumi kasutada?