Märts. Suuršovinistide sõjas kannatavad kõigi elud

#minukehaminuteha seksuaalvägivald sõda toimetuse veerg Ukraina vägivald

Inimesed üle Ukraina põgenevad pommide eest varjenditesse, teistesse linnadesse ja riigist välja. Vene piiri lähedal olevas Kirde-Ukraina Harkivi linna elanikud ööbivad koos oma koerte ja kassidega metroos. Ukraina kaguosas Zaporižžja linnas kleebitakse aknaid risti-rästi teibiga, et raketi plahvatades toad klaasikilde täis ei lendaks. Ida-Ukrainas asuva Dnipro linna haigla sünnitusosakond, nagu palju teisigi haiglaid, on kolitud keldrisse. Kiievi laste vähihaigla on saanud pommitabamuse ja hukkunuid on ka laste seas. Maapiirkondades elavad inimesed ei taha kodukandist oma põllumaade ja loomade juurest lahkuda, vaatamata plahvatustele ja tulistamisele. On 2022. aasta varakevad ja kuigi terve maailm tunnistab Ukraina sündmuste kulgu suure ärevusega, on näha ka ilminguid, mis tekitavad lootust.

Sõjale on hakanud vastu Venemaa avalikkus, teiste seas tavalised inimesed, aktivistid, Moskva teatrite juhid ja töötajad, teadlased ja teadusajakirjanikud ning filmitegijad. Protestida on tõeliselt ohtlik, sest üle Venemaa toimuvatel sõjavastastel demonstratsioonidel on arreteeritud tuhandeid inimesi ligi viiekümnes linnas ning kultuuri- ja avaliku elu tegelastele on antud korraldus sõjateemat mitte kommenteerida. Ka Valgevenes astuvad inimesed sõja vastu välja; samal ajal korraldab president Lukašenka referendumit põhiseaduse muutmiseks, mis tagab talle eluaegse puutumatuse kriminaal- ja igasuguse muu uurimise eest.

Venemaa LGBT+ organisatsioonid teevad koostööd Ukraina omadega, et LGBT+ põgenikke Ukrainast lahkumisel aidata. Ukraina kodanikuühiskonna organisatsioonid avaldasid esmaspäeval, 28. veebruaril Kiievi deklaratsiooni, kus palutakse abi põgenike abistamiseks Ukrainas ning sõjakurjategijate kohtu ette viimist.

Reedel, 25. veebruaril avaldas Venemaa ühinenud feministide sõjavastane vastupanugrupp Telegrami grupis manifesti, mis on nüüdseks tõlgitud ka inglise keelde ja mida on laialt levitatud. Manifestis ütleb rühmitus, et “sõda tähendab vägivalda, vaesust, sunnitud ümberasumist, katkiseid ilma tulevikuta elusid, ebastabiilsust ja ebaturvalisust. […] Nendel ja paljudel muudel põhjustel peavad Venemaa feministid ja kõik inimesed, kes jagavad feministlikke väärtusi, võtma tugeva seisukoha selle sõja vastu, mille meie riigi juhtkond on vallandanud.” 

Relvakonfliktide kaudsed tagajärjed on suuremad kui lahingutegevus. Sõda suurendab patriarhaalse süsteemi ebavõrdsust, sest pärast sõda kannavad relvastatud konfliktide tagajärjel ebaproportsionaalselt suurt koormat naised ja marginaliseeritud grupid. See sõda – nagu iga sõda – seab paljud naised, rändetaustaga inimesed ja LGBT+ kogukonna haavatavasse lukorda. Alates Ukrainast kuni Jeemeni, Palestiina, Süüria ja Afganistanini ei ole sõda abstraktne nähtus ega klišeelik metafoor. Iga sõda põhjustab humanitaarkriisi, mille mõjud ulatuvad pikkade aastate taha pärast sõja lõppu. 

Sõda on sooline nähtus. Praegu mobiliseeritakse Ukrainas mehi ja neil on raske Ukrainast lahkuda. Sõja põhjustajaks on suurushullustusega suuršovinist ja tema kaaskond, kes ei austa teiste õigust vabadusele ja iseseisvusele. Nendele kiidavad aktiivselt või passiivselt takka teised suuršovinistid nagu Jair Bolsonaro või Aleksandr Lukašenka.

Relvastatud konfliktide järgsetele analüüsidele tuginedes on teada, et sõjategevuse lähedal elavad inimesed seisavad silmitsi paljude pikaaegsete probleemidega nagu vaesus, töötus, hävinud infrastruktuur ning sotsiaalteenuste, esmatähtsate kaupade, transpordi ja esmatasandi tervishoiuteenuste nappus. Sõjal on hävitav mõju hariduse kättesaadavusele kõikidel tasemetel. Lisaks on tänapäevastes uuringutes varasemast rohkem tähelepanu loomade ja keskkonna suurtele kannatustele sõjas. 

Sõda toob endaga kaasa mitte ainult vägivalla pommide ja rakettide näol, vaid ka seksuaalse vägivalla: ajalugu näitab, et sõja ajal suureneb vägistamise oht kordades. Uuringud on täheldanud ka inimkaubanduse, ellujäämise nimel pakutavate seksuaalteenuste, seksuaalse vägivalla ja HIV-puhangute kasvu, mis on seotud ümberasustamise ja sõjaväelise kohaloluga.

Sõda loob ka uue põlvkonna sõdureid ja nende peresid, kes on olnud sunnitud osalema suurriikide poliitikas ja Putini allutamisambitsioonides kas ründaja või kaitsjana, aga ühtemoodi veriselt. Sõda teeb inimesed katki. 

Pildi joonistas Jarõna Ilo 2019. aastal

Võtsime ühendust Ukrainast pärit Eesti kunstniku ja Feministeeriumile hulga illustratsioone teinud Jarõna Iloga, et küsida Ukraina olude kohta. Jarõna elab Eestis alates 18. eluaastast, aga on MTÜ Mondo lähetusel käinud korduvalt Ida-Ukraina kriisipiirkonnas, et teha sealsetele inimestele kunstiteraapiaseansse. 2015. aastal müüs ta suure hulga oma lähiaastate teostest maha heategevuslikul oksjonil, millega koguti raha Ukraina sõjas kannatanute toetamiseks. Jarõnat intervjueeris Aet Kuusik.

Oled Ukrainaga väga tihedalt seotud. Mida olukorra kohta tead?

Mul on Ida-Ukrainas palju venelastest ja ukrainlastest tuttavaid. Praegu vahetatakse enamasti praktilist infot keldrite ja varjendite kohta, kuhu saab lastega peitu minna. Jagatakse infot, kuidas rahustada lapsi, kui kõik ümber väriseb ja asjad kukuvad. Et laps jääks magama ja ei oksendaks hirmust.

Mu vennal on kolm last Kiievis, nad on täiskasvanud inimesed, kellel on endal väikesed lapsed. Nemad alustasid Kiievist Poola poole liikumist, põgenemist. Naised peavad põgenema üksi, ilma oma meesteta, kes kõik on mobiliseeritud sõjaväkke. Kiievis ei saa keegi magada, sest majad värisevad ja paugutamine käib. Selliseks on aeg muutunud. 

Kuidas saaks kõige paremini Ukraina inimesi toetada?

Ukrainlased peavad ise hakkama saama, abivägesid neil pole. Näiteks on Ukrainas tehtud internetileht, kus on kirjas kohad, kuhu põgenedes tundmatusse paika sattudes pöörduda, et ööbimiskohta leida. Kohe-kohe on sõjapõgenikud Eestisse jõudmas (intervjuu toimus reedel 25.02. Praeguseks on esimesed põgenikud kohale jõudnud. Toim). Poola piiril on mitmekilomeetrilised autokolonnid. 

Facebookis on tore eemalt laikida, aga sellest ei ole kuigipalju kasu. Vaja on käegakatsutavaid tegusid. Väljastpoolt Ukrainat toeks olles on kõige olulisem praegu raha. Raha kogub Eestis Mondo, Ukraina Kultuurikeskus ja Pagulasabi. Ukraina riigipank on avanud konto armee toetamiseks. Kõigi nende allikate kaudu saab toetada. 

Kas avalikud protestid on abiks?

Kõige olulisem ongi näha, et vene inimesed on selle sõja vastu. Riigi juhtkond on üks asi, aga rahvas on midagi muud. Olen internetikommentaarides kohanud Putini toetajaid, nii eesti- kui ka venekeelseid, kes tahavad maailma ukrainlastest “puhastada”. Mitmed mu tuttavat venelast on selle peale oma sõbraliste puhastanud, sest näevad oma infovoos sõja ülistamist. Ja see on ka Eesti probleem, sest Eesti on NATOs. Putin ju oma põhjenduse järgi vabastab venelasi Ukrainas ja ka Eestis on päris palju venelasi, keda samamoodi “vabastada”. 

Kuidas sa ise ennast hoiad? Kas hoiad?

Kehvasti. Ma ei mäleta, et mul oleks elus selliseid päevi olnud kui praegu. Kõige suurem valu on sellest, et ma ei mõista, milleks seda kõike on vaja. Pole oluline, kuidas keegi midagi põhjendab. Mina olen saanud oma elu elada, aga see sõda mõjutab noori inimesi, lapsi, ja ma ei taha, et nende jaoks lõppeks kõik nii, nagu see praegu on. Tunnen viha ja jõuetust. Me räägime kirikust, eetikas, moraalist, aga ühel hetkel – praegu – lendab see kõik vastu taevast. Mul ei ole sellele seletust. Olles korduvalt Ida-Ukrainas käinud, mis asus sõjategevusest veidi eemal, arvasin siiski siiamaani, et sõda ei kuulu minu maailma. 

Täna hommikul nägin, et Kiievist veidi põhjapool, jõe juures, mille läheduses mu vanaema elas, on Ukraina väed õhkinud silla, et okupandid ei saaks edasi liikuda. See on väga valus, ma olen seal ujunud, see on mu lapsepõlvekoht, kus ma olen igal suvel käinud. Ma tunnen sealseid inimesi. 

Ida-Ukrainas olen töötanud üle tuhande inimesega ja ma tunnen, et nad on praegu minu perekond, ma tean ja tunnen neid, nad on mulle kallid. Vabadus on hämmastavalt habras.

Solidaarse naistepäeva kogumiskampaanias saab annetada menstruatsioonihügieeni tarbeid või nende ostuks vajalikku raha. Tooted jõuavad abivajajateni Eestis ja Ukrainas

Kuidas sina saad aidata?

Ukrainlasi saab praegu kõige paremini toetada rahaliselt, kas annetusega, esmatarbeasjadega, vabatahtliku tööga, majutusega või ka tarbides teenuseid, mille osa tulust antakse Ukraina toetuseks. Siit nimekirjast leiad võimalusi, kuidas toetada Ukrainat Eesti organisatsioonide kaudu ja otse. Nimekirjas on Ukraina naiste õiguste, LGBT+ inimeste abistamise, loomade õigustega tegelevad ja puuetega inimeste juhitud organisatsioonid, kes just praegu kõige rohkem abi vajavad, et abi pakkuda.

Toeta Ukrainat Eesti organisatsioonide kaudu

Toeta Ukraina organisatsioone otse

Vaimse tervise abi sõjainfo jälgijatele

Vaimse tervise portaal Peaasi.ee on kokku pannud nõuanded, kuidas hoida enda vaimset tervist ärevas olukorras, soovitades püüda oma tegevusi planeerida, kaaluda, mida saab teha sõjaohvrite heaks nüüd, mida hiljem, hoida võimalikult kinni rutiinist ja samas end uudisvoost aeg-ajalt ka välja lülitada. 

Toimetuse veerg on igakuine kokkuvõte Feministeeriumi kollektiivi mõtetest ja plaanidest, teisi saad lugeda siit.