November. Valimistulemused viisid Eesti paarkümmend aastat ajas tagasi
Populaarne teooria on see, et pole mõtet seda soolist võrdsust forsseerida, küll see tuleb iseenesest. Areng oleks justkui hästivalgustatud, Euroopa Liidu rahastatud ühesuunaline kiirtee. No võibolla mitte kiirtee, aga siiski tee, mis saab meid keskajast vaid kaugemale viia. See teooria puudutab ka naiste ja vähemusgruppide poliitilist esindatust. Küll see osakaal muudkui vaikselt kasvab, pole vaja sellest nii palju jahuda (ja kohe kindlasti pole vaja mingeid kvoote).
Kuna kohalikud valimised on selleks korraks läbi, ongi sobiv aeg vaadata, kuidas teooria paika peab. Kuidas naistel läks? Kas liigume muudkui väikese, kuid järjepideva progressi teel?
Kõigepealt vaatame kandidaate. KOV valimistel on naiste osakaal kandidaatide seas tavaliselt palju suurem kui riigikogu valimistel. See on isegi nii suur, et võiks peaaegu et rahul olla, kui nad vaid valituks osutuksid. Viimase kahekümne aasta jooksul on naiste osakaal kandidaatide seas kõikunud 38 ja 40 protsendi vahel, enne seda oli osakaal madalam. Tänavu maandus näitaja 38,4% peale. Tippude tipp oli aasta 2013, kui naisi oli 40%. Tegime ka väikese illustratiivse graafiku poliitikahuviliste jaoks. Oranž rasvakriit tähistab tippude tippu.
© Analüüsi ja statistika osakond
Valituks osutunute seas on aga naiste osakaal madalam. Mehi on oluliselt rohkem kandidaatide seas, aga neid on veel rohkem valitute seas. Et keegi valesti aru ei saaks, siis sõnastame selle niipidi: naissugu ei tule kandidaadile kuidagi kasuks. Kas see sõltub tema positsioonist valimisnimekirjas, toest, mida ta oma erakonnalt kampaania jaoks saab või valijate häältest? Kui üks populaarne arvamus on see, et kõik läheb iseenesest muudkui paremaks, siis teine sama populaarne arvamus on see, et asi on valijates. Mis teha – inimesed lihtsalt ei vali naisi! Glasgow ülikooli teaduri Mirjam Alliku tehtud analüüs näitab, et nii see siiski ei ole. Rohkem kui valijate otsused mõjutab naiste valituks osutumist hoopis see, kas nad kuuluvad erakondade juhatustesse ja millisel positsioonil on nad valimisnimekirjades.
Sellel aastal veeretas meid ajaratas tagasi aastasse 2005, ehk tegime sama tulemuse kui siis. Kui jätta kõrvale päris esimesed taasiseseisvumisele järgnenud valimisaastad, on naiste osakaal valitute seas pendeldanud 28 ja 31 protsendi vahel. Erandiks jälle väike anomaalia 2013. aastal, kui naisi sai volikogudesse sisse tervelt 31,1%. Illustratiivne graafik on siin, koos oranži rasvakriidiga.
© Analüüsi ja statistika osakond
Kui vaadata valimistulemusi erakonniti, on näha üpris suured erinevused. Valimisliitudes oli valituks osutunud naiste osakaal suurem (31%), erakondade puhul madalam (28%). Kõige rohkem oli naisi SDE valitute seas (43%). Järgnesid Keskerakond (34%) ja Reformierakond (32%). Vähem oli neid Eesti 200 valitute seas (25%) ja kõige vähem Isamaal ja EKRE-l (mõlemal 20%)*.
Järelduse, mille julgelt võib teha, on see, et iseenesest ei muutu mitte midagi paremaks. Areng ei ole ühesuunaline ja naiste osakaal ei kasva niisama. Tegime ka väikese tulevikuprognoosi aastani 2093. Kui midagi radikaalselt ei muutu, siis selline näeb tõenäoliselt pilt välja kuni sajandi lõpuni.
© Analüüsi ja statistika osakond
Aga midagi toredat ka! Esimest korda (vähemalt meile teadaolevalt) kandideeris üks mittebinaarne kandidaat, @Heterokringel, kes sai SDE ridades Tallinna kesklinnas 406 häält. Seda on kümme korda rohkem kui samas ringkonnas kandideerinud Selveri kassapidajate kiusaja Jaak Ahelik (Isamaa), kes sai 41 häält. Tervitame @Heterokringlit ehk Anette Mäletjärve ja loodame, et ta rajab teed ka teistele mittebinaarsetele kandidaatidele. Loodame ka, et järgmine kord saab ta sada korda rohkem hääli kui kiusajad.
Sest kuigi meile endale tundub, et oleme seda lõpmatuseni leierdanud, tuleb edasi leierdada – esindatus ON oluline. See on oluline sellepärast, et sugu mõjutab inimeste elusid ja nende kogemust väga suurel määral. Kas vald panustab ühistransporti (mida kasutavad rohkem naised ja lapsed) või parkimiskohtadesse (mida kasutavad rohkem mehed)? Kas prioriteediks on lasteaiakohad (mis võimaldavad naistel end väljapool kodu teostada) või Porto Francod (mis võimaldavad kellelgi mereääre kinni ehitada)? Kui otsustajate hulgas on erineva elukogemusega inimesi, sünnivad eeldatavasti paremad otsused.
Esindatus on oluline ka sellepärast, et erinevate sotsiaalsete gruppide huvid võivad omavahel konflikti sattuda. See puudutab ka sugu. Mehed on olnud agarad kaasa rääkima ja seadusi vorpima naiste ja soovähemuste reproduktiivõiguste küsimustes. (Nagu igas teises küsimuses.) Oleks ammu aeg, et igaüks saaks ennast puudutavates küsimustes ise enda huvide eest seista.
Ja loomulikult on see õigluse küsimus.
Tule TALFFile või vaata järele
Sel nädalal ehk 2.–5. novembril toimub Tallinna feministlik foorum TALFF. Enamik foorumi üritusi toimub veebis, et neid saaks oma tegemiste kõrvale mahutada. Osalejaks registreeruda jõuad enne ürituste toimumist veel siin. Ja kui ei jõua, siis salvestame veebiüritused ja paneme need üles järelvaatmiseks. Leiad need nädala jooksul TALFFi kodulehelt.
Reedel, 5. novembril algusega kell 20 toimub Tallinna Möku baaris TALFFi lõpupidu. Pidu on vastavalt koroonareeglitele maskiballi formaadis ja short and sweet. Oled oodatud!
*Andmed Liia Hännilt.
Toimetuse veerg on igakuine kokkuvõte Feministeeriumi kollektiivi mõtetest ja plaanidest, teisi saad lugeda siit.
