intersektsionaalsus

Feminismi teemade arutelusid iseloomustab eri häälte ja arutluskäikude paljusus. Tihtipeale on esil privilegeeritud naiste hääl, mis kujundab arusaamu ja poliitikat, jättes välja kogemused, mis neid ei puuduta. Seksitöö arutelude kohta võib sama öelda: erinevaid feminismi suundi esindavad väited ja seisukohad olenevad positsioonidest, kust neid esitatakse, ning sellest, kelle häält esile tõstetakse.

Ettevõtja, palgalõhele tähelepanu pööramisel panusta palkadesse ja võrdsetesse töötingimustesse, mitte võimalusse (ebavajalikke) kaupu osta allahindlusega.

Eelarvamusi, mida summutada ja millest üle astuda, tuleb ette iga kord, kui lisavajadusega naine otsustab paarisuhtele või sõprusele võimaluse anda. Ja väga tihti tuleb ette valusaid pettumusi.

Kuna päevad muutuvad lühemaks ja paljud liiguvad loomulikult siseruumides ajaveetmise suunas, kutsume teid uudistama näitusi, etendusi ja loenguid, mis kahtlemata annavad mõtteainet või inspiratsiooni külmal ajal.

Mõiste „feminism“ ei kätke juba ammu endas pelgalt poliitilist või juriidilist võrdsust, samuti pole see tõlgendatav vaid ühe või kahe raamistuse läbi. Vaja on ühtset üldhariduslikku pinnast feminismi poliitilise ja sotsiaalse tähtsuse selgitamiseks laiemas ajaloolises kontekstis tänapäevani välja.

Kuu aega kestnud Toronto praidi kroon oli juunikuu viimasel pühapäeval toimunud paraad. Pärast kaheaastast pausi oli seda taas võimalik värskes õhus tähistada. Kanada suursündmusest tegi fotoreportaaži Kerly Ilves.

Me peame hukka mõistma kõik sõjad ja kohtlema sõja eest varjupaika otsivaid inimesi märksa inimlikumalt ja väärikamalt.

Et leevendada kliimakriisi ning liikuda hoolivama, inimeste ja teiste loomade elusid ja õigusi austava tuleviku suunas on vajalik lõpetada mitteinimloomade söömine ning igasugune muu kasutamine inimese tarbeks. Seda ei saa saavutada ilma feministide ja teiste progressiivsete sotsiaalsete liikumiste panuse ja omavahelise koostööta.

Laupäeval toimus Tallinnas Eesti esimene feministlik foorum, kus võrdsete õiguste eest seisvad inimesed tõdesid, et hoolivat ühiskonda saab ehitada vaid kõiki gruppe ära kuulates ja nendega arvestades.

Levinud ideoloogia kohaselt tähendaks võrdõiguslikkus justkui laiskadele inimestele hea elu võimaldamist, märkamata esmapilgul nähtamatuid takistusi, mis tingitud struktuursest ebavõrdsusest.

Vanemad naised on oma välimusega rohkem sinapeal kui nende nooremad sookaaslased, samuti näitavad uuringud, et nad saavad lähedastest füüsilistest suhetest rohkem naudingut.

Kõigi hääl ei kosta avalikus diskussioonis välja, olgugi, et meedia on praegu demokraatlikum kui iialgi varem. Palju me teame puuetega naiste või pagulasnaiste elust Eestis? Milliste rõõmude ja muredega puutuvad kokku eakad naised ning mis juhtub, kui omavahel ristuvad vanussurve ja sooline ebavõrdsus? Millised on venekeelsete naiste kogemused?