August. Millal muutud võrdsemaks, Eesti poliitika?
Vastne valitsus otsustas kodutarbijate elektri- ja küttehinna survet maandada vaestele ja rikastele ühtmoodi ehk ajutiselt saavad rikkad samasugust toetust, mida vajavad puudustkannatajad.
Utoopiasari. Emadus ja kliimaäng
Kui me vaid kõik oleksime hoolsad ja teeksime eetilisi valikuid! See hoiak jätab aga arvesse võtmata suurema pildi: suurkorporatsioonid ja nende keskkonnakahjuliku tegevuse, fakti, et kliimamuutused ja saastatus mõjutavad inimesi erinevalt, olenevalt, kus nad elavad ja millised on nende elutingimused.
Linda-Mari Väli: aadetest alguse saanud Eesti riik on muutunud turumajanduse kummardajaks. Mina pole sellega nõus!
Linda-Mari Välit on kutsutud loodusekaitsjate karismaatiliseks liidriks, kes ajab massid metsa. Uurime, mida Väli mõtleb oma tööst, Eesti keskkonnapoliitikast ja inimkonna tulevikust.
Märts: kas kanakondikrõbin hamba all on sama nunnu kui kiisupilt ekraanil?
“Tavainimeste” vestlused veganitega kipuvad alati väheke kohtlaselt kulgema. Veganeid kas püütakse ümber veenda, nende arvel rebitakse ebaoriginaalset kildu või väljendatakse silmakirjalikku muresegast huvi nende tervise pärast. “Kust sa ikkagi need valgud ja aminohapped kätte saad?”
Isake loodus! Paremäärmusluse poliitiline ökoloogia
Naftamaskuliinsuse näol on tegemist teadlikult väljendatud paindumatusega, mille eesmärk on taaskehtestada kaduvat võimu.
Kas keskkonnast hoolivad vaid naised?
Mitu Põhja-Ameerika ja Euroopa uuringut toob välja tõsiasja, et mehed ja naised suhtuvad keskkonnaprobleemidesse erinevalt.
Bea Johnson näitab, et prügivaba elu on võimalik
Kes suudab maailmas ringi reisida nii, et kogu tema pere prügi on kaasas? Bea Johnson suudab. Nimelt tekib tema neljaliikmelisel perel prügi nii vähe, et terve aasta kogus mahub tavalisse moosipurki ära. Hiljuti väisas Bea Eestit ja Feministeeriumil oli võimalus temaga pikemalt vestelda ja tema prügi lähemalt uurida.
Kui rahvaarvust rääkimine läheb sõimuks
Saatest “ Suud puhtaks ” on nüüdseks juba paar nädalat möödas. Seal öeldu ja sellele järgnenu aga kõnetab ikka veel. Osutada, et leidub inimesi , kes keskkonnakaitse eesmärgil lastesaamisest loobuvad, ei ole üleskutse alustada Eesti rahva välja suretamist. Lihtlabane viide, et inimeste väärtushinnanguid on igasuguseid,
Tule meisterdama! Nullkulupäevad Viljandis ja Tallinnas
Kutsume kõiki huvilisi 20. jaanuaril Viljandis ja 27. jaanuaril Tallinnas toimuvatele tasuta nullkulupäevadele. Nullkulupäev koosneb arutelust “Feminist ei raiska!” ja praktilistest õpitubadest.
Väikesed muutused tulevad kergelt
Naiste jaoks on kliima soojenemine suurem probleem kui meeste jaoks. Ja nemad on nõus võtma suuri elustiilimuudatusi, et probleemi leevendada.
Kuidas on mu prügikasti sisu seotud minu feminismiga?
Maailm on ümmargune, aga meie tarbimistsüklid on sirgjoonelised. Toodete tarbimine, mis lagunevad täielikult, mitte ei jää ökosüsteemi koormama, oli kunagi normaalsus. Ehk on see just selline traditsioon, mille kaitseks võiks üles astuda?