Anna-Stina Treumundi praktika lesbi-, queer- ja feministliku poliitika kontekstis
LGBT-liikumise ajalugudele keskendunud kirjutistes rõhutatakse küll lesbiliikumise eesrindlikku rolli, tuues näiteks välja, et esimene seksuaalvähemusorganisatsioon oli 1990. aastal loodud Eesti Lesbiliit, ent ei kõnetata lesbiliikumise kokkupuutepunkte feminismiga.[1] Feminismi arenguid kaardistavates kirjutistes taandub seevastu tagaplaanile lesbiline subjektsus.
Lai ja sügav Soome laht. Ülestähendusi pride’i marsilt
Nii aktivistide kui ka tavapubliku seas leidub neid, kes ei poolda rongkäiguformaati selle nõukogudeaja konnotatsioonide tõttu. On ka neid, kes leiavad, et pride’i paraadil pole ajaloolisi seoseid Eestiga ja taoline võõrkeha tekitab rohkem konflikti kui mõistmist.
Kui turvaline on kooli duširuum?
Mis põhjustel ei soovi paljud koolinoored pärast kehalise kasvatuse tundi kooli duširuumi kasutada?
“Aga minu arvates on materialistid lollid!”
Küll aga on usk sügavalt seotud konservatiivide motivatsiooni ja eesmärkidega, ning kui mina suudan nende isikliku jumalakäsitluse nende enda teemaks jätta, siis nemad kahjuks sekkuvad sellega meie kõigi ellu.
Kristel Rannaääre: me ei saa rääkida naisi puudutavatest teemadest nii, et ainult mehed on laua taga
Rääkisime Kristel Rannaäärega miks ta poliitikasse tuli, miks just sotsid, miks ta on feminist ning kas ta on LGBT+ kogukonna esindajana palju viha kogenud.