maskuliinsus

Sageli oleme harjunud kuulma, et lähisuhtevägivalla puhul on ohvriteks naised. Kuigi statistiliselt vastab see tõele, siis ometi leiab meie ümber aset ka neid olukordi, kus lähisuhtevägivalla all kannataja on meessoost.

Emotsionaalne intelligentsus ja sotsiaalne teadlikkus pole just meeste tugevaim külg, vähemalt stereotüüpide järgi. Emotsionaalne lähedus ja meestele esitatavad sotsiaalsed ootused on teemad, millega paljud mehed võitlevad, kuid millest harva räägitakse.

Asi on selles, et JP ankurdab oma kuulajat emotsionaalse tõe kaudu, mida ükski faktikontroll ei heiduta.

Aws Jubair pagulas- ja LGBT+ aktivismist ja Amani projekti tööst Istanbulis.

Toimetuse veerus lahkame feministlikku müsteeriumit, miks mehed, kes omavad kõike ja juhivad kõike, sealjuures nii kohutavalt õnnetud on.

Siin me nüüd oleme, aasta on 2022 ja Saku Suurhall täitus, et kuulata peretuuri etteastet sellest, kuidas üks mees käsib toa ära koristada.

Mind üllatab ikka ja jälle, kui vähe jagavad inimesed oma kogemusi kohutavate ülemustega, aga kui levinud need on.

Seega pole uue, värskema maailmavaatega põlvkonna tulek võimu juurde mitte ainult soostereotüüpide ja meediakujutise muutumise, vaid laiema ühiskondliku arengu küsimus.

Taani ekspert Christian Mogensen näeb incel’eid ohvritena, kes vajavad abi, kuid mõistmist ja emotsionaalset tuge on neil väga raske leida.

Sotsioloog Marion Pajumets käis konverentsil, kus arutleti kliimamuutuste ja mehelikkuse üle. Kas leidub sellist mehelikkust, mis oleks loodushoidlik?

Naftamaskuliinsuse näol on tegemist teadlikult väljendatud paindumatusega, mille eesmärk on taaskehtestada kaduvat võimu.

Ilmselgelt võtsimegi me pungist kaasa erinevad asjad. (Mitte päris eesti) naisena leidsin ma pungist julguse aktsepteerida oma erinevust. Ja julguse mõelda süsteemivastaselt. Tõe huvides, ma tean ka mehi, kes tegid sama. Miks on aga osa tollal nii ideologiseeritud mehed nüüd nii võõravaenulikud ja süsteemi muganduvad?