Manosfäär demokraatia kõri kallal. Misogüüniast Eesti sotsiaalmeedias
Praxise ja Feministeeriumi koostööprojekti raames valminud värske uuring “Alfamehed ja lillekesed: Misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” avab, kui levinud on naistevastane viha sotsiaalmeedias.
Plikake, mida sina poliitikast otsid? Seksismi normaliseerumisest Eesti meediapildis
Praxise ja Feministeeriumi koostöö raames valminud värske uuring “Alfamehed ja lillekesed: Misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” heidab valgust, kui erinevalt kujutatakse ajakirjanduses naisi ja mehi.
Kuidas Kunnus kuu pealt kukkus
Artiklit lühike iseloomustus olekski järgmine: eesti meesintellektuaal jagab oma guugeldamise tulemusi arvamusloona, milles kirjeldab tuntud vägistamisõigustaja tegevust hetero-pride’i aktina, panustades suurelt samasse probleemi, mida kujutab endast Andrew Tate.
Kuidas kajastada vägistamiskuritegusid?
Kui me tahame võtta tõsiselt seksuaaltraumade ennetamist, siis peaksime ühiskonnana mõtestama vägistamist tahtevastasuse kaudu: vägistamisega on tegu juba siis, kui intensiivseks sugulise iseloomuga tegevuseks ei ole antud nõusolekut.
Hommik Anuga, õhtud onuga
Karin Paulus kirjutab, et peaksime Rahvusringhäälingu suhtes olema nõudlikud. Seda eriti poliitikasaadete puhul nagu "Esimene stuudio".
Toimetuse veerg. Kuidas minna ajakirjandusega edasi?
Meediapädevuse kuul in sobiv feministlikult ajakirjanduse kui neljanda võimu tugevusi ja nõrkuseid vaadelda.
Rootsi soofotograaf tarbis nädal aega Eesti meediat
Kiire pildianalüüs sellest, kuidas Eesti meedia naisi ja mehi esitab ning soolisi norme hoiab ja toodab.
September. Kuidas rääkida keerulistest asjadest?
Elame ja tegutseme ajal ja kohtades, mis ei soodusta keerulisi vestlusi. See on ilmne kogu poliitilises spektris ja üks põhjustest, miks inimesed poliitikategijaid ei usalda.
Juuni. Pekikõhust kasinuspoliitikani
Juuni veerus räägime seisakust, suutmatusest mõelda inimkeskselt. Lisaks kutsume Feministeeriumi üritustele!
Mang ja #MeToo: püsige teemas
See on vist võimalik vaid Eestis, et seksuaalsest ahistamisest suudetakse rääkida nii, et põhiprobleemiks ei ole ahistamine kui tegu, vaid midagi kõrvalist. Näiteks ohvrid ja nende esoteerikahuvi.
Miks meedia kahtleb ainult naissoost ministri kogemuses?
Sel nädalal kinnitas president ametisse kaks uhiuut ministrit – Riina Sikkuti ja Janek Mäggi. Mõlemad on poliitikas uued, aga tähelepanu, mida nad viimastel päevadel pälvinud, on üsna erinev. Miks muretsevad nii ajakirjanikud kui ka teised arvamusavaldajad oluliselt rohkem Sikkuti kui Mäggi kvalifikatsiooni pärast?