Tahtsime Veenust, saime Marsi
Maris Hellrand ja Pille Tsopp kirjutavad, et naistel on aeg naasta riigielu kujundamise juurde.
Riot Grrrl: näidates feministlikku pikkpeetrit
Aimar Ventsel kirjutab episoodist alternatiivroki ajaloos, mis on omalaadne verstapost feministliku pikkpeetri näitamisel.
Juuni: roosa ila tulek
Europarlamendi valimised on selleks korraks läbi ja Eesti kattus muljetavaldavas mahus roosa lögaga.
Ahistamine revisited
Nagu igal teisel naisel, on minulgi ammendamatu varasalv lugusid, kuidas mind nooremas põlves ahistati. Siia alla käivad sobimatud puudutused, verbaalsed nilbused, seksuaalse alatooniga ähvardused ja mis kõik veel.
Ahoi, Isamaa, tule naiste marsile!
Triin Toomesaar kirjutab, et naiste marss pole meeste vastu. Naiste marss on ühe unistuse poolt! Ja sinna on oodatud ka Isamaa esindajad.
Mida need naised veel tahavad?*
Kristi Saare kirjutab, et Eesti on uhke selle üle, et oleme digitaalselt hästi arenenud riik ja küsib miks ei võiks me olla ka sotsiaalselt arenenud riik?
Naised marsivad kliimamuutuste vastu ja mitte ainult
Nullkulu blogija Maryliis Teinfeldt kirjutab, miks naiste marss ka kliimamuutuste vastu astub. Lühidalt kokkuvõttes siis ei saa keskkonnaprobleeme isoleerida sotsiaalsest õiglusest.
Marss vabaduse platsi eest
Igasugune poliitika on kõigepealt võitlus avaliku ruumi eest. Võitlus selle eest, kelle huvid ja mured üleüldse kuuluvad „turuplatsil“ arutamisele ja kelle omad jäävad pelgalt „eraasjaks“.
Tegus jaanuar – naiste marss, toksiline feminism ja sünnipäev!
Jaanuari uudiskiri: toimub Eesti naiste mars, uus festival TOKSI-LINE ning meie tähistame oma neljandat sünnipäeva!
Naised marsivad? Jaanuaris?! Tallinnas?!!
19. jaanuaril toimub ülemaailmne naiste marss ja seekord on väike algatusgrupp otsustanud esimest korda marssida ka Eestis. Miks me tunneme vastupandamatut soovi marssida, kui väljas on külm ja pime ning üldse, naised on juba ammu kõik õigused saavutanud (haigutus)?
Jaanuar: marsime uude aastasse!
Uus aasta tähendab sageli lubadusi, plaane ja soove. Kes lubab hakata sööma kaerakliisid, kes plaanib karmoškakurustele minna, kes unistab naiste käsitööringist ja twerkimisest.
November: mida arvavad venekeelsed naised?
Kõigi hääl ei kosta avalikus diskussioonis välja, olgugi, et meedia on praegu demokraatlikum kui iialgi varem. Palju me teame puuetega naiste või pagulasnaiste elust Eestis? Milliste rõõmude ja muredega puutuvad kokku eakad naised ning mis juhtub, kui omavahel ristuvad vanussurve ja sooline ebavõrdsus? Millised on venekeelsete naiste kogemused?