Kuidas kajastada vägistamiskuritegusid?
Kui me tahame võtta tõsiselt seksuaaltraumade ennetamist, siis peaksime ühiskonnana mõtestama vägistamist tahtevastasuse kaudu: vägistamisega on tegu juba siis, kui intensiivseks sugulise iseloomuga tegevuseks ei ole antud nõusolekut.
Euroopa teekond seksuaalset nõusolekut arvestavate seadusteni
Üha enam riike on omaks võtnud nõusolekupõhise arusaama seksuaalvägivallast ja oma seaduseid muutnud. Artiklis anname ülevaate nõusolekuseadustest Euroopas.
Sloveenias jõustus nõusolekuseadus. Mis selleni viis?
2021. aastast kehtib Sloveenias nõusolekuseadus, mis defineerib vägistamist läbi nõusoleku. Feministeerium rääkis Nataša Poseliga mis muutuseni viis.
Küünistada või mitte küünistada. Või hoopis muuta seadust?
Novembri veerus küsib toimetaja Kadi Viik, et miks soovitab 2022. aastal seksuaalvägivalla juhtumeid menetlev prokurör vägistamisohvritele küünistamist.
Kavandatav ELi direktiiv näeb ette, et nõusoleku puudumine tähendab vägistamist
Märtsis tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekuga kehtestada uus direktiiv naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamiseks.
Seksuaalvägivalla ohvrid Eesti õigussüsteemi nõiaringis: kohtupidamine tundub sageli hoopis ohvri üle käivat
99,5 protsenti vägistamisjuhtumitest jäävad Eestis kas registreerimata, menetlus lõpetatakse või lõpevad need õigeksmõistmisega.
Rootsi seksuaalse nõusoleku seadus on kaasa toonud süüdimõistvate otsuste järsu kasvu
Feministeerium vestles kriminoloogiaprofessori ja Rootsi kuriteoennetuskomitee vanemteaduri Stina Holmbergiga, kes on uue nõusolekuseaduse mõju hinnanud.