poliitika

„Nõukogude naine“ on väljend, mis võib esile kutsuda väga vastakaid assotsiatsioone.

Õõvastav on see, et Eesti poliitiline diskursus on jõudnud punkti, kus ka keskmine tsentrist möönab, et meil on mindud liiga äärmuslikuks ja seda pigem vasakult. Millele siin viidatakse?

Mai alguses sai tervise- ja tööministriks Riina Sikkut. Feministeerium rääkis uue ministriga tema eesmärkidest ning sellest, millised seadusemuudatused on tulemas. Uurisime ka, miks erasektor soolise palgalõhe järelvalvest välja jäeti, ja saime teada, milline elukogemus ministri veel suuremaks feministiks muutis.

Ajas tuleb minna viisteist aastat tagasi, et leida kohalikud valimised, kus naiste osakaal kandidaatide seas oleks tänavusest madalam.

Rääkisime Julianna Jurtšenkoga miks ta poliitikasse läks, kas ta on kogenud seksismi ja kas on topeltkeeruline olla ühtlasi ka vene vähemuse esindaja.

Rääkisime Triin Niguliga kuidas kohalikku poliitikat sootundlikult teha, miks ta ühtegi erakonda ei kuulu ja kuidas saab argipäevas feminismi praktiseerida.

Rääkisime Birgitiga kooseluseadusest, sellest, kuidas IRLi meestekeskne kuvand ei vasta päriselu kogemusele ning miks ema on talle suurimaks eeskujuks.

Kristina Birk kandideerib SDE nimekirjas. Rääkisime miks argiseksismile tuleb vastu astuda ning kui palju peaks reageerima labastele provokatsioonidele.

Rääkisime Kadiga sellest, miks ta kandideerib ühes väikseimas valimisliidus, tema kirjust erakondlikust taustast, üksikemaduse ja poliitika seostest ning aasta ema kampaaniast.

Rääkisime Kea Kruusega, mida ta arvab Eesti poliitilisest kliimast, julguse kasvatamisest ja miks ta ülemuse vihmavarju ei kanna.

Rääkisime Kris Leinatammega kui oluline on pere toetus, miks ta ennast feministiks ei pea ning miks ta korraldab meeste elustiilinädalat.

Vestlesime Signe Riisaloga Reformierakonnast sellest, miks ta poliitikasse tuli, miks maratoni saab poliitikaga võrrelda ja miks ta ennast feministiks peab.