solidaarsus

Selle suve hakul oli mul klassikokkutulek – nimelt möödus põhikooli lõpust 20 aastat.

Laia joonega on mitme Ida-Euroopa riigi ühised probleemid vähenev rahvastik, vaesus ja majanduslik ebavõrdsus ning konservatiivsed suundumused, mis „perekondlike väärtuste“ nime all rõhuvad nii naiste kui ka soo- ja seksuaalvähemuste õiguseid.

Kas selleks, et last armastada, peab teda ise kandma?

Eesti ühiskonnas on viimastel aastatel olnud tuliste vaidluste keskpunktis kaks teemavaldkonda.

Muu hulgas rääkisime vaesusriskist venekeelse kogukonna naiste seas, vanemaealiste inimeste õigustest, naistevastasest (seksuaal)vägivallast ja inimõiguste suundumustest laiemalt Euroopas.

Kutsusime lugejaid jagama oma lugusid, mis on seotud seksuaalse ahistamisega.

Läti naised on viimasel paaril aastal julgelt tänavale tulnud ning andnud ühiskonnale signaali, et naistevastane vägivald on vale ning naiste õigused, vabadus ja väärikus peavad olema tagatud. Kelly Grossthal uuris Lolita Tomsonelt, kui keeruline oli marsside korraldamine Lätis ning milline oli nende mõju ühiskonnale.

Ebavõrdne palk võrdse töö eest on võimalik üksnes seni, kuni palganumbrid on hästi hoitud saladus.

Kutsusime lugejaid jagama oma lugusid, mis on seotud seksuaalse ahistamisega.

Ei usu, et meestearst Margus Punab oma interdistsiplinaarteaduslikku arutelu imiteerivas näpuvibutuses feministidele konkreetselt mind silmas pidas, aga kahtlemata kvalifitseerun ma välismaal elava ja tema põlvkonnast pärit naisena nn äärmusfeminismi maaletoojaks.

Viimasel ajal – või õigemini juba pikemat aega – on vähem või rohkem päevakorras olnud kohalik iibeküsimus. Seda jälgides tekib aga aeg-ajalt vägisi mulje, et mõned lapsed, kes juba on olemas, on justkui ära unustatud.

Oleme liigutatud saatjate avameelsusest. Need lood on siin (lisanduvad jooksvalt).