utoopiad

Juuni veerus räägime seisakust, suutmatusest mõelda inimkeskselt. Lisaks kutsume Feministeeriumi üritustele!

Feministlik utoopia seisneb selles, et inimese eluvalikuid määraksid vähem välised ja rohmakad kriteeriumid ning rohkem seesmised ja peenemad.

Kui me vaid kõik oleksime hoolsad ja teeksime eetilisi valikuid! See hoiak jätab aga arvesse võtmata suurema pildi: suurkorporatsioonid ja nende keskkonnakahjuliku tegevuse, fakti, et kliimamuutused ja saastatus mõjutavad inimesi erinevalt, olenevalt, kus nad elavad ja millised on nende elutingimused.

Kuidas elada huvitavat keha, huvitavama kehaga? Sveta Grigorjeva tahab Feministeeriumi utoopiasarjas jõuda huvitavama(te) keha(de) radadele.

Et leevendada kliimakriisi ning liikuda hoolivama, inimeste ja teiste loomade elusid ja õigusi austava tuleviku suunas on vajalik lõpetada mitteinimloomade söömine ning igasugune muu kasutamine inimese tarbeks. Seda ei saa saavutada ilma feministide ja teiste progressiivsete sotsiaalsete liikumiste panuse ja omavahelise koostööta.

Andris Feldmanis avaldab Feministeeriumi utoopiasarjas novelli õiglasemast ühiskonnast.

Äge on siin feministidega, kus iga uus kursus algab tutvustusega, millist asesõna sa soovid, et sinule osutamiseks kasutataks – kas he/she/they.

Me kasutame sookategooriaid kontekstides, kus nad on üleliigsed ja kus me võiks inimesi kategoriseerida mõne sobivama tunnuse alusel.

Jüri Kolk kirjutab oma utoopias, et ta tahab lihtsaid asju. Selliseid, millest ise võidab. Ja muidugi ka selliseid, millest võidavad kõik ülejäänud.

Feministeeriumi utoopiate sarjas ilmub Laura Vilbiksi novell "Punane".

Utoopiad peavad puudutama soosuhteid ja soorolle, tahavad nad seda või ei.

Kõik on võimalik siis, kui me suudame ette kujutada, milline tulevik olla võiks.