Liisa Oviir: milline võiks olla uus naisliikumine?
Hiljuti teatas Liisa Oviir (SDE), et ei kandideeri uuesti riigikokku ja soovib muuhulgas luua ühenduse, mis võtaks naiste õigustega seotud teemadel sõna. Feministeerium kohtus temaga, et lähemalt uurida millega uus naisliikumine tegeleda võiks ning millist rolli poliitikakujundamises täita.
Mida sina täna tegid, et sind ei vägistataks?
Seni, kuni me seda tolereerime… seni polegi millestki rääkida. Selles õhustikus ongi naine see, kes on ise süüdi.
#metoo kolmas osapool – ahistaja naine
Kunstnik Sandra Jõgeva kirjutab, kui erinevalt on reageerinud #metoo skandaalide puhul vägivallas süüdistatute abikaasad Eestis ja Läänes.
Ühiskond ei ole sinu sõber: mehe soorollist
Kultuur ja ühiskond pole inimese sõbrad. Need on tema ajutised liitlased sõdimaks tundmatu ja segadusse ajava välismaailmaga. Nüüdses ühiskonnas käib tabude ja müütide lammutamine, mille tõttu on meil enneolematu võimalus arutleda kaua vaidlustamata kehtinud soorollide üle, kirjutab Mikk Pärnits.
Küberahistamine ajab naised veebist minema
Veebiahistamist võib kasutada – ning seda kasutataksegi – selleks, et naisi ja naiste õiguste aktiviste võrgust minema ajada.
Äärmusfeminismi maaletooja naistepäevamõlgutused
Ei usu, et meestearst Margus Punab oma interdistsiplinaarteaduslikku arutelu imiteerivas näpuvibutuses feministidele konkreetselt mind silmas pidas, aga kahtlemata kvalifitseerun ma välismaal elava ja tema põlvkonnast pärit naisena nn äärmusfeminismi maaletoojaks.
Soolise võrdõiguslikkusega on hästi, halvasti ning keskmiselt
Hea Kodanik küsis Feministeeriumilt ÜRO kestliku arengu soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi kohta: kuidas hetkeseisu Eestis ja Eesti perspektiivist hindate? Mis on hästi, mis halvasti? Mida tuleks teha, et aastaks 2030 kõik korras oleks? Kuidas saavad vabaühendused panustada? Vastas Kadi Viik.