yourweirdsister

Mingil hetkel märkasin, et vahel minu sõber ja sinu poiss Y käitub nagu mitte just eriti hea inimene. Sel ajal ei teadnud ma termineid nagu „väärkohtlemine“, „toksiline käitumine“ jne. Tema suhtumises minusse tunnetasin vaid sõbralikku austust ja toetust ning seepärast ei suhtunud ma temasse nagu ta oleks liiale läinud või halvasti käitunud.

Psühholoogid kirjutavad, et mugav vanusevahe partneriga on tavaliselt pluss-miinus viis aastat. Kõlab tõepäraselt, kuid ikkagi küsin endalt aeg-ajalt: „Aga kas ei ole imelik kohtuda palju nooremate meestega?“

Valimised on läbi ning juba me elamegi uues reaalsuses, mis ühest küljest oli ennustatav, ent teisest küljest tundub ikka veel hirmutav.

Nüüd tean ma täpselt, et mul on täielik õigus hoolitseda enda ja oma tunnete eest.

Ma püüan mõista, kas mulle ainult tundub nii või on tõepoolest kätte jõudnud hetk mu partnerist lahku minna.

Seda, mida ma arvan lastest, uuriti mu eestikeelses kollektiivis minult alles viiendal aastal, olgugi et kolleegidega on meil lähedased ja mõnusad suhted ning oma plaanidest ja soovidest räägime me sageli.

Mu igapäevaelu on väga feministlik ja mugav, ma tunnen end hästi ja enesekindlalt.

Kaalu ja välimuse küsimus (täpsemalt nõudmised neile) on naiste hulgas levinud ja väga valulik teema.

Tervitused kõigile! Mina olen venekeelne Eestimaa tüdruk ning tahaksin jagada teiega oma mõtteid naistest ja ühiskonnast.