Tulbid või õigused? Tagasivaade naistenädalale

Sel aastal tähistati Eestis märtsis esimest korda naistenädalat. Selle algatajad leiavad oma tagasivaates, et siin on olemas hea pinnas uue naistepäeva traditsiooni edendamiseks.

Naistenädala idee ja teostus said alguse tundest, et meil oleks raske veel üks naistepäev käed rüpes mööda saata. Maailmas vohab naistepõlgus, mis aina enam päädib soopõhise vägivallaga ning üha rohkem riike teeb tagasikäiku elementaarsetes naiste õigustes. Võrdõiguslikkuse areng on ka edasipüüdlikes riikides aeglustunud, jäädes tihti sisendi(te) ja piisava motiveerituse puudumise taha. Proovile on pandud väärtused ja saavutused, mis on raske vaeva ja tööga välja võideldud – see, mis on tänaseni olnud iseenesestmõistetav, ei pruugi homme seda enam olla. 

Meile tundus, et omakeskis mure jagamine ja probleemide põrgatamine ei teeni sisulist eesmärki ega võimalda juba saavutatut tõhusalt kaitsta. Üksikisikuna on raske süsteemsete probleemidega silmitsi seista. Praegune olukord nõuab ühiskondlikku pingutust ning kollektiivse jõu potentsiaali adumist. 

Tundsime, et naistepäeva esialgne tähendus ja päeva sügavam tähenduslik sisu tuleb tagasi võtta ning siduda see tänapäeva murekohtadega.

Seetõttu otsustasime panna alguse naistenädalale, mis lisaks naiste saavutatu tähistamisele innustaks kogukondi kokku tulema, kaardistama kitsaskohti ning pakkuma lahendusi muredele, millega nendesse kogukondadesse kuuluvad naised silmitsi seisavad. Samal ajal seadsime eesmärgiks ühiskondliku arutelu käivitamise, et ärgitada laiemat avalikkust naisi puudutavatel teemadel rohkem kaasa mõtlema ja lillemüügi statistika kajastustest mööda vaatama. 

Nüüd – kaks kuud pärast naistenädala toimumist ja kogetu seedimist – saame jagada oma järeldusi. Neist peamine (olenemata meie ettevaatlikust optimismist) on see, et Eestis on olemas hea pinnas uue naistepäeva traditsiooni edendamiseks. 

Viimast ilmestab hästi see, kuidas erinevad ühiskonna osad (ettevõtted, organisatsioonid, inimesed) sel aastal naistepäeva tähistasid ja naistenädala vastu võtsid ning oma initsiatiivi näitasid. On samal ajal nii südant soojendav kui ka veidi hirmutav, kui entusiastlikult paljud organisatsioonid kaasusid. Meie tegevuse eesmärk ei vajanud täiendavat selgitamist ja põhjendamist, ka ei olnud kellelgi raske oma (vaate)nurka leida. 

Ärid: head näited kõrvuti ideevaese kommertsiga

Positiivselt paistis ettevõtete seas silma R-Kioski kampaania “Naine olla on 22% liiga kallis”, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu ebaõiglaselt kõrgele menstruaaltoodete käibemaksule. Ühest küljest annavad sedasorti kampaaniad konkurentsieelise teiste ettevõtete ees, kuid samas muutis R-Kiosk menstruaaltarvikud oma kauplustes ka alaliselt soodsamaks, võttes käibemaksu enda kanda ning loobudes osa toodete juurdehindlusest. R-Kiosk ei piirdunud probleemi nentimisega, vaid pakkus välja ka päris lahenduse. 

Kusjuures, menstruaaltoodete allahindlust hõlmas ka nimekaimust naistenädal Maximas, seda küll laiemat ühiskondlikku diskussiooni avamata. Maxima kutsus naisi üles soetama allahinnatud ilu- ja enesehooldustooteid, mille hulgas olid ka menstruaaltooted. Algatuse üldine püstitus mõjus nigelalt – säärase kampaaniaga võrdsustas Maxima naiseks olemise peamiselt ilu ja ilutoodetega. Arvestades ettevõtte suurust, nende sõnul tehtud suurt investeeringut ning tarbijaskonda, jäeti kasutama väärtuslik mõjuvõim ja kõlapind. Allahindluse võinuks sama hästi teha ka raamatutele või sporditarvetele, kinnitamaks julgelt ja avalikult, et iga naine on eri nägu. 

Olemata ei jäänud ka enamiku kaupluste sügavalt juurdunud traditsioon ummistada sissepääsud maiustuste ja lilledega. Selline teguviis on ilmselt sääraste ettevõtete jaoks võrdne lihavõttepühadeaegsete jänkukeste, munade ja muude taimekeste väljapanekuga. Sel juhul on tegemist vaid ideevaese kasumijahiga. 

Samas, arvestades ettevõtete aina suurenevat initsiatiivi sotsiaalsetel teemadel kaasa rääkida ning ühiskonna suurenenud ootusi mõjuka kõlapinna kasutamiseks, võib sel teemal vaikimine saata avalikkusele kahtlust äratavaid sõnumeid. 

Meedia: lillemüügistatistika, kingitused ja kehad

Naistepäeva kajastus meedias on aga kummastavalt teine teema. Sel aastal kajastas ERR naistepäeva ühemõtteliselt: “Naistepäev tõi lillepoodidesse kibekiire tööpäeva”. Arhiiviotsing näitab, et samasisulisi artikleid on ERR vorpinud igal aastal.

Üldiselt tiirles naistepäev meedias – nii Õhtulehes, Delfis kui ka Postimehes – meeste ja kinkide ümber: ““Ostsin talle kleidi, kingad ja sõrmused!” Kuidas üllatavad Eesti meeskuulsused oma kallimaid naistepäeval?” või ““Mis seal ikka – hommikul lilli ja õhtul tilli!” Eesti kuulsad mehed avaldavad, kuidas nad naistepäevaks valmistusid”. 

Juttu oli ka naiste “suurimast väärtusest”, kehast: “Sa näed lahe välja – head naistepäeva! „Anora“ staar kiskus end praktiliselt alasti”, “Just need Eesti staarid on tehisintellekti meelest kõige naiselikumad”. Need on vaid mõned artiklid, mis ilmusid 8. märtsil. 

Siin tekib küsimus, mis on (ja milline peaks olema) meedia ja ajakirjanduse roll ühiskondlikes protsessides.

Lõpetuseks

On nii mõndagi, mida me selle aasta ettevõtmise raames käsitleda ei jõudnud – eriti teemasid, mis puudutavad tõrjutud ja marginaliseeritud gruppe. Lisaks soolisele aspektile mõjutavad naisi (ja mittebinaarseid inimesi) erinevad intersektsionaalsuse tahud, nagu sotsiaal-majanduslik olukord ja võimalused, etniline taust, seksuaalne sättumus jpm. 

On oluline, et avalikkuses antaks enam ruumi eri kogemuste ja taustaga naiste lugudele ning et eelarvamuslike hoiakute asemel juurduks mõttemallidesse hoopis solidaarsus ja avatud meel. Nagu kirjutasime ka Õhtulehes ilmunud artiklis, on võrdsust võimalik saavutada vaid solidaarsuse kaudu. See eeldab teiste inimeste kuulamist, nende muredega arvestamist ning ühist võitlust, et murda läbi väljakujunenud sotsiaalsetest rollidest ja standarditest, mis mõjutavad üldiselt kogu ühiskonna toimimist. 

Igatahes on hoog uuele naistepäeva poliitilist olulisust tähtsustavale traditsioonile sisse lükatud ning loodetavasti tähendab see aina arenevaid ühiskondlikke arutelusid, julgeid küsimusi ja reaalseid tegusid-muutuseid nii meie sotsiaalses kui ka poliitilises sfääris. 

Naistepäev on õnnestunud, kui pingutatakse päriselt selle nimel, et naised oleksid vabamad, võrdsemad, õnnelikumad ja mõistetumad. Mitte ainult naistepäeval, vaid terve aasta vältel.