Tulirelvaekspert Berit Cavegn aitab õiglust jalule seada

Kohtusime tulirelvaekspert Berit Cavegniga ja küsisime mõned küsimused.

Kuidas sinust sai tulirelvakespert?

Mul on kolm õde. Kõige vanem neist läks TTÜsse õppima ja teised tulid riburadapidi järele. Kes läks matemaatika-loodusteaduskonda, kes ehitusinseneriks, kes keemiateaduskonda. Mina õppisin mehaanikat.

Täpsemalt õppisin mehaanikaosakonnas tootearendust ja tootmistehnikat. TTÜs oli mul projektipõhine stipendiumiga töö laboris, aga pärast lapsepuhkust oli tarvis uus töö leida. Kandideerisin paljudele erialastele kohtadele, aga enamikust neist ei saanud isegi vastust. Ühest kohast teatati, et koht on juba täidetud. Siis hakkasin avarama pilguga ringi vaatama ja leidsingi et Eesti Kohtuekspertiisi Instituut otsib tulirelvaeksperti. Rääkisin mehele ka, et selline äge tööpakkumine, ja ta ütles, et kandideeriksin kohe. Teatasin naerdes, olen olen CV ja motivatsioonikirja juba teele pannud. Järgmisel nädalal kutsuti intervjuule ja ülejärgmisel tööle. Kõik käis väga kiiresti.

Kas tulirelvaekspert vajab spetsiifilist ettevalmistust?

Tulirelvaekspertiisi saab õppida välisriikides. Eestis toimub väljaõpe instituudis kohapeal, see kestab kaks aastat. Samuti saab täiendusõpet üle Euroopa konverentsidel ja koolitustel, laborites, projektides. Minu kandideerimise ajal erihariduse nõuet ei olnud, aga mehaanikaharidus on töös väga kasuks tulnud. Mõnda asja taipan kiiremini kui kolleegid.

Millega sa tööl õigupoolest tegeled?

Tulirelvaekspert tegeleb päris paljude asjadega, mis kõik on omavahel seotud. Uuritakse relvi ja laskemoona ning selgitatakse välja, kas tegemist on vastavalt tulirelvade ja tulirelva laskemoonaga. Sooritatakse katselaskmisi, et kontrollida, kas esitatud objektid on laskekõlblikud. Kontrollitakse, kas sündmuskohalt pärinevad kuulid ja kestad on mingist konkreetsest relvast lastud jms.

Minuni jõuavad kriminaal- ja väärteoasjade asitõendid – tulirelvad, padrunid, helisummutid või tulirelva osad jms. Pakin asitõendid lahti ja hakkan uurima, mis seal on. Kirjeldan kõik elemendid ära ja vaatan, kas tegemist on laskekõlbliku relvaga, teen katsed ja annan oma hinnangu. Sündmuskohtadel pean vähe käima, asitõendid tuuakse laborisse. Hiljuti tegelesin näiteks isetehtud tulirelvadega. Selliseid asju on väga keeruline hinnata, peab palju tehnilist taipu olema.

Ühe juhtumiga tegelemise pikkus on väga sõltuv – kas tuleb 20 kotitäit relvaosi või üks relv, üks padrun või tuhat. Kõik oleneb, kui palju on objekte, juhtumi keerukust ette ei tea. Samuti sõltub sellest, kui tüüpilise relvaga on tegu. TT või Makaroviga on lihtsam, osa relvadega on keerulisem, kõigepealt tuleb veenduda, millega üldse tegu. Kogu aeg käib üks suur võrdlemine – võrdlen relvi, padruneid, jälgi kuulidel ja kestadel.

Aga relvadega sa polnud siis enne tööd kokku puutunud?

Olin ikka. Praegu olen ma Naiskodukaitse Tallinna ringkonna esinaine. Liitusin organisatsiooniga 2007. aastal. Olen saanud igasugu relvaõpet – automaadid, püstolid. See oli ka kindlasti minu eelis tööle kandideerimisel.

Kuidas kohtuekspertiisi valdkonnas ja lähemalt tulirelvaekspertiisis sooline tasakaal on?

Teistes valdkondades on naisi ka, osas rohkem, osas vähem, aga tulirelvaekspertiisis olen mina naistest Eestis üksi. Euroopas lähetustel käies olen kohtunud ka teiste naisekspertidega. Ei saa öelda, et neid palju on, aga neid siiski on.

Oled sa kogenud suhtumist, et sa ei sobi sellele alale?

Ülemused on väga toetavad olnud. Antakse võimalus osaleda üritustel, saadetakse konverentsidele. Aga on ette tulnud koostööd inimestega, kel on ebamugav minuga rääkida, pigem pöörduvad meessoost kolleegi poole. Esimene tööaasta oli suur tõestamine, just enda motivatsiooni üleval hoidmine. Tekkis ka kahtlusmomente, et mis ma üldse jändan sellega, aga nüüdseks tunnen, et olen ennast hästi sisse töötanud.

Kas välistavat suhtumist tuli ette ka ülikooli ajal mehaanikat õppides?

Ka mehaanika on meeste ala, tüdrukuid oli minu kursusel vähe. TTÜs oli taas esimene aasta keeruline, kui loengus käsi tõsta, siis lihtsalt ei pandud tähele. Kui teisel aastal tagasi tulid kooli, oli parem ja kolmandal aastal anti naistele sõna juba palju.

Kas sa oled tundud, et saad oma töö vilju nautida?

Kui ikka on tegemist juhtumiga, et terve kabinet on asitõendeid täis ja olen sellest mahust ennast läbi söönud ning saan juhtumi menetlejale tagasi saata koos aruandega, siis on hea tunne küll. Eriti põnevad esemed, mis mu töölauale on sattunud, on ammud.

Ekspertiisi töö on selline, et iga juhtumiga tuleb tööprotsessi algusest alustada, iga kord asud uuesti lugu kokku panema. Ükski juhtum ei ole ühesugune ning töö ei ole pidevalt ühetaoliselt jooksev, vaid käib järkude kaupa. Pärast igat ekspertiisi kogemus täieneb. Praeguseks (Berit on töötanud 3 aastat) tean juba paljusid relvi või nende osi peast.

Kui keerulisem asi ette satub, siis ma enam ei karda. Teen põhiprotseduurid ära, saan edasi süveneda ja olen alati asjaga edasi liikunud.

Kas sarjal CSI-l on üldse seost sellega, mida sina iga päev teed?

Suurim erinevus on see, et minu teine eriala ei ole modellindus võrreldes ekspertidega selles sarjas! Aga CSI-d on hea lävepakuna selgituste jagamisel kasutada. Paljud ju ei tea, mis asi kohtuekspertiis üldse on, aga kui mainida CSI-d, siis tuleb tuttav ette. Sarjaga võrreldes käib kõik palju aeglasemalt, seda poleks ekraanil lihtsalt väga huvitav näidata. Aga samamoodi nagu sarjas, teeme relvadega katselaskmisi, meil on kuulipüüdurid, st suur veepaak või kevlaritoru, kuhu laseme katsekuule, mida analüüsime ja võrdleme. Nii mõnedki töövõtted on samad.

Kas sind huvitab töö juures pigem relvad või tööprotsess?

Nii ja naa. Lasta mulle meeldib, osalen vahel laskevõistlustel. Samas relvad ka hirmutavad mind, võistlustel osaleda ja mõnikord ka oma tööd teha on suur julgustükk. Mulle on oluline, et ma aitan oma tööga kaasa õigluse jaluleseadmisele.

Aga milline on kõige parem relv? Millist relva sa soovitaksid?

Kõik oleneb eelistustest – kellele meeldivad püstolid, kellele püssid. Tegelikult soovitan kõige rohkem kiireid jalgu.

Mida sa arvad USA relvapoliitikast?

Arvan kindlalt, et igaühel ei tohiks olla kodus relva, näen selle pahupoolt oma töös kogu aeg. Relvade kodus hoidmine ja vaba käitlemine ei meeldi mulle üldse. Inimene peab olema relva omanikuna valmis ka sellest tulistama. Relva peab oskama kasutada, teadma, mida sa teed. Relvaga, millel on kaitseriiv peal ja millega ei kavatse lasta, sihtida mõtet ei ole, see võidakse lihtsalt käest lüüa või ära võtta ja siis on tagajärg hullem.

Mulle ei meeldi ka see, et kaitseväe relvi võib kodus hoida. Saan küll selle vajadusest aru, sest kõik relvad ei tohiks ka ühes kesklaos olla. Laoga võib midagi juhtuda, näiteks võidakse see õhku lasta.

Mida sa soovitad tüdrukule, kes vaatab CSI-d ja soovib ka kriminalistikaga tegelema hakata?

Kättevõtmise asi. Usud enda võimetesse, siis tuleb ka vilumus. Minu puhul töötas.

Sa käid maadlustrennis ka. Kas kõik alad, millega sa tegeled, peavad olema naise jaoks nn mittetraditsioonilised?

Ei pea. Ma ei mõtle üldse nii, tahan lihtsalt tegeleda asjadega, mis meeldivad. Minu jaoks on see loomulik.