#8 Partnerite vanusest. Ühe Eestimaa feministi märkmeid
Lobisesime hiljuti sõbrannaga sooja mere rannal südamest südamesse ja mina mõtlesin sellele, et mu viimased neli partnerit on olnud minust nooremad. Vaatasin sõbrannale otse silma ja küsisin: „Aga võib-olla on mul midagi viga?“
Ei ole mul viga midagi (aga see, et olen aastas mitu korda partnerit vahetanud, on kindlasti ka „nördimapanev“ ja omaette suur teema, mis vääriks mitut artiklit). Kõik need partnerid olin valinud ma mitte seepärast, et nad olid nooremad, vaid seetõttu, et nad huvitasid mind kui inimesed ja ma tundsin nende suhtes seksuaalset tõmmet. Seks neli aastat noorema partneriga oli fantastiline, kuigi meie suhtest saigi tema oma esimese seksuaalkogemuse. Poolteist aastat kestnud suhtes kolm aastat noorema üliõpilasega sain ma osaks nii palju õrnust ja tuge, et ei usu siiani, kuidas mul õnnestus leida niivõrd tähelepanelik partner. Kõige noorema vanus tuli mulle meelde ainult siis, kui ta rääkis midagi kolledžist. Kõik need suhted olid eredad, vahvad ja teadlikud. Ent miskipärast ma siiski kahtlesin, kuivõrd “normaalsed” need olid.
Me ei armu ju ainult neisse, kellega oleme sündinud samal aastal
Kuidas ka ei keerutaks, kuuleme ikka pidevalt, et naisest vanem mees on täiesti normaalne suhtematerjal. Aga kui naine on vanem, siis on tegemist lihtsalt imelikega. Aga me ei armu ju ainult neisse, kellega oleme sündinud samal aastal. Mida vanemaks me saame, seda mitmekülgsemad on meie elukogemused ning me oleme võimelised looma suhteid märksa erinevamate inimestega. Kui üks on vanem, siis teine on igal juhul noorem (tere, Captain Obvious). Ent meil ei õnnestu seni veel pidada võrdväärseks olukordi, kui noorem tütarlaps kohtub märksa „kogenuma“ partneriga (tavaliselt kasutatakse seda sõna eriti olulise vanusevahega suhete puhul), ning kui noorem mees kohtub märksa „küpsema“ naisega. Pean vajalikuks ka ära märkida, et inimene võib olla vähem küps, isegi kui ta on passi järgi oma partnerist vanem.
Psühholoogid kirjutavad, et mugav vanusevahe partneriga on tavaliselt pluss-miinus viis aastat. Kõlab tõepäraselt, kuid ikkagi küsin endalt aeg-ajalt: „Aga kas ei ole imelik kohtuda palju nooremate meestega?“ Olin rõõmus oma kogemuste üle (OK, mitte just kõigi meeste üle, üks neist oli väärkohtleja, kuigi algaja), lugesin võimestavaid raamatuid ja mõtlesin oma soovidele. Kuid ka siis tuli mul end kaua veenda, et kõik on normaalne, et see on lihtsalt stereotüüp, kasutu igand minu peas. Ja et suhted endast nooremate meestega on täiesti normaalsed, kui need toimivad võrdsetel alustel.
Eelmisi Your Weird Sisteri lugusid loe siit.
