Ühiskond

Hooletööst sõltub palju ja selle tegemiseks kulub palju aega ja energiat, ometi ei ole see ühiskonnas väärtustatud.

Kuidas saaksime ühiselt vastu astuda üha jõulisemale antigender-liikumisele? Judith Butler arutab seda oma uues raamatus.

4.–9. märtsini toimuva naistenädala raames avatakse Tallinnas kolm näitust, aga kavas leidub ka filmi-, vestlus-, ja loomeõhtuid, raamatuklubi ja pidu Anne Veskiga!

Nele Laos, Kaimai Kuldkepp, Elise Rohtmets ja Kadi Viik rääkisid suhtlemisoskusest, emadusest ja maskuliinsusest.

Kui naisi on vanemate meeste arvates võimalik raha eest sünnitama panna, siis meeste käitumist ei paista miski muutvat.

Olen aastate jooksul eriti Tumblris näinud lesbisid arutlemas, et sooline eneseväljendus on lesbiidentiteedi vältimatu osa, me saa rääkida ainult seksuaalsusest. Aastaid hiljem hiljem leidsin, et sildiga lesbi on võimalik ka minu soolise identiteedi kese kokku võtta, kuid lisaks sellele aitab mõtteid mu soost koondada ka silt mittebinaarne.

Kas misogüünsete süvavõltsingute tõkestamiseks piisab tehnoloogilisest ja juriidilisest raamistikust või on vaja enamat?

Tehnikafilosoof dr Galit Wellner räägib, kuidas tekivad tehisarul soolised eelarvamused ning mida saame ette võtta nende vältimiseks.

Praxise ja Feministeeriumi koostööprojekti raames valminud värske uuring “Alfamehed ja lillekesed: Misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” avab, kui levinud on naistevastane viha sotsiaalmeedias.

Praxise ja Feministeeriumi koostöö raames valminud värske uuring “Alfamehed ja lillekesed: Misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” heidab valgust, kui erinevalt kujutatakse ajakirjanduses naisi ja mehi.

Praxise analüütik Isabel Jezierska lükkab ümber argumendid, mille kohaselt ei peaks tasustamata hooletöö panust majandusse arvutama.

Elise Rohtmets küsib, miks hooldusõigusvaidlused inimeste õiglustaju nii intensiivselt riivavad ja pakub kolm tegevust, mida üksikisik teha saab.