Kes tegi Adam Smithile iga päev süüa?
Praxise analüütik Isabel Jezierska lükkab ümber argumendid, mille kohaselt ei peaks tasustamata hooletöö panust majandusse arvutama.
Hooldusõigusvaidluste must kast
Elise Rohtmets küsib, miks hooldusõigusvaidlused inimeste õiglustaju nii intensiivselt riivavad ja pakub kolm tegevust, mida üksikisik teha saab.
Helle Hald: Taanis peab vägistamisohvritel esimesest hetkest olema advokaadi tugi
Helle Hald on taani vandeadvokaat, kes on seisnud selle eest, et vägistamisohvril oleks kohe algusest peale oma advokaat. Nüüdseks on see õigus Taanis seadusega tagatud.
Johanna Nejedlová: seksuaalharidus peaks rääkima nii vägivallaennetusest kui naudingust
Vaatamata sellele, et Tšehhi pole Istanbuli konventsiooni ratifitseerinud ning sealsed võimupoliitikud pole vabaühenduste hinnangul seksuaalvägivalla teemal kuigi edumeelsed, on riik üle läinud nõusolekuseadusele.
Emaduskohustus. Miks on mõned Eesti naised vabatahtlikult lastetud?
Emaduskohustuse idee rõhutab naiseks ja emaks olemise kokkulangevust.Maris Metsküla uuris lastevabaduse valinud Eesti naistelt, kuidas sellesse suhtuvad.
Daniela Alaattinoğlu: jah-mudel on kõikehõlmavam
Soomes jõustus nõusolekuseadus 2023. aastal. Õigusteadlase Daniela Alaattinoğlu sõnul on seejärel uurimise fookus muutunud.
Nuhtlus nibudega
Triinu Kree kirjutab ühiskonna sõjast naiste nibude paljastamise vastu ning avab selle nähtuse ajaloolisi telgitaguseid.
Eesti vajab jah-mudelit! President Kaljulaidi Fondi nõusolekuseaduse foorumi ülevaade
Nõusolekuseaduse foorumil võtsid Eesti ja välismaal eksperdid vaatluse alla nõusolekuseaduse juriidilised, meditsiinilised kui ka kultuurilised perspektiivid. Foorumist teeb kokkuvõtte Taskufeministi eestvedaja Greta Roosaar.
“Ma tahan vägistada teid” ehk miks nõusolekupõhine seksuaalharidus peaks olema igas Eesti koolis
Kätri Kiilberg räägib ühe piireületava "nalja" valguses, kuidas nõusolekupõhine seksuaalharidus interneti misogüünsusele vastumürki pakub.
Ajaloolane Milvi Martina Piir: „Pole midagi igavamat kui rodu musti ülikondi ümber koosolekulaua“
Õppekirjanduse puhul sõltub lõpptulemus kahest fundamentaalsest momendist. Kõigepealt autori väärtuspositsioon. Teisisõnu hoiak ja meelestatus ajaloolise materjali suhtes, suutlikkus teadvustada oma alateadlikke eelistusi, mahavaikimisi ja vaimseid pimetähne.
Kas naiste osakaal ajalooõpikutes on valikute küsimus?
Võib vaielda selle üle, kas naistega seotud tegevusi on peetud vähem tähtsaks või jäid naistele tegevused, mida peeti vähemtähtsaks. Pigem mõlemat.
Hirm ja jälestus Tartu Ülikoolis
Juulis võtsime koos kolleegiga initsiatiivi koostada avalik pöördumine, et väljendada sügavat muret selle üle, kuidas ülikooli juhtkond otsustas Viljandi kultuuriakadeemia direktori toime pandud ahistamisele reageerida.