Karjäär või õnnelik emadus: kas naine peab valima?
Kas tasakaal töö ja pere vahel on saavutatav ka tavaliste naiste jaoks? Kas edukas karjäär ja õnnelik emadus välistavad teineteist?
Veebruar: keda valida?
Loomulikult soovitame valida naist! Põnevate naistega kes kandideerivad, saate Feministeeriumi veergudel tutvuda juba lähinädalatel.
Mina, mina, mina: mindfulness kui egoistlik praktika
Mindfulness on viis stressi ja ärevuse ennetamiseks ning nendega toimetulekuks. Kuidas seda aga kasutada nii, et sellest ei saaks kapseldumine, vaid enese arendamine laiemal tasandil?
#5 Suhete idealiseerimisest. Ühe Eestimaa feministi märkmeid
Ma püüan mõista, kas mulle ainult tundub nii või on tõepoolest kätte jõudnud hetk mu partnerist lahku minna.
Õpetajate streik Leedus: väike palk, kuna naistele võib?
Õpetajate streik on naiste streik. See on soolise võrdõiguslikkuse streik mitte ainult seaduses, vaid ka materiaalses tegelikkuses.
Ajad ei muutu niisama. #metoost ja selle kriitikast
Kas ajad muutuvad? 1980. aastatel tähendas ahistamine seda, et olid kuum. Vägistamisstseenid filmides olid naljakad. Kõige naljakamad olid aga blondinaljad.
Meie lood #minaka. 61.–64.
Oleme liigutatud saatjate avameelsusest. Need lood on siin (lisanduvad jooksvalt).
Kuidas saada feministiks? 13. lugu. Nika Kalantar
Kutsusime lugejaid jagama seiku oma feministiks kujunemise ajaloost. Saada oma kuni 500-sõnaline lugu meiliaadressile feministiks@feministeerium.ee.
Ahistamine revisited
Nagu igal teisel naisel, on minulgi ammendamatu varasalv lugusid, kuidas mind nooremas põlves ahistati. Siia alla käivad sobimatud puudutused, verbaalsed nilbused, seksuaalse alatooniga ähvardused ja mis kõik veel.
Ahoi, Isamaa, tule naiste marsile!
Triin Toomesaar kirjutab, et naiste marss pole meeste vastu. Naiste marss on ühe unistuse poolt! Ja sinna on oodatud ka Isamaa esindajad.
Mida need naised veel tahavad?*
Kristi Saare kirjutab, et Eesti on uhke selle üle, et oleme digitaalselt hästi arenenud riik ja küsib miks ei võiks me olla ka sotsiaalselt arenenud riik?
Naised marsivad kliimamuutuste vastu ja mitte ainult
Nullkulu blogija Maryliis Teinfeldt kirjutab, miks naiste marss ka kliimamuutuste vastu astub. Lühidalt kokkuvõttes siis ei saa keskkonnaprobleeme isoleerida sotsiaalsest õiglusest.