Ühiskond

Milliseid soovitusi esitasid eksperdid inimõiguste olukorra parandamiseks?

Olen liigutatud, kui palju arutelu mu viimane artikkel doonorverest ärgitas. Aga kui arvate, et rohkem enam midagi lisada pole, siis eksite. Ma tõestan vastupidist.

15. novembril viisid Kadri Aavik, Dagmar Kase ja Airi Triisberg Tallinna Anarhistlikul Raamatulaadal läbi töötoa “Ristteed Eesti feminismis”, mis keskendus intersektsionaalse feminismi tutvustamisele. Järgnevas arutelus mõtisklevad Kadri ja Dagmar intersektsionaalsuse ja selle rakendusvõimaluste üle Eesti feministlikus praktikas.

Kristina Papsejeva mõtiskleb möödunud naistevastase vägivalla võitlemise päeva valguses, mis mõjutab noore poisi kasvamist vägivallatsejaks meheks.

“Õpetasin üks õhtu poega lugema,” räägib sõbranna. “Tunne oli selline, et lihtsam oleks pea läbi seina lüüa. Lõpuks oli närv nii must, et surusin talle hambad ristis tahvli kätte, ise läksin aga kööki ja toppisin kõik kummikommid suhu. Korraga.”

Riikides, kus näokatted on keelatud (nagu Prantsusmaa), on uuringud näidanud hoopis asjast puudutatud naiste elukvaliteedi halvenemist pärast keeldu.

Sooteema on õhus! Mille muuga seletada, et Vaba Lava kuraatoriprogrammis on väikese vahega tulnud välja mitu temaatilist lavastust, kõik ühtviisi tugevad, ent eriilmelised.

Me ei saa sajaks aastaks maailmale pausi panna, vaikselt tolerantsemaks marineeruda ja oodata, mil ühed või teised väärtused hauda lähevad.

Mul on üks tore sõbranna, kes kasvatab naisega kahte imearmsat last. Ridamaja, mänguväljak, armastavad emad...

Uskuge palun, teie toetus kooseluseaduse rakendamise poolt ei võta teilt mitte midagi ära. Kuid see võtab ära minu südamelt suure mure ja küsimuse.

Eile tegi poliithunti Vabaerakond, kes tuli Riigikokku sooviga anda riik rahvale tagasi. LGBTQIA-õiguste eest asuti seisma ilma huvigrupiga konsulteerimata.

Kas (feministlik) elu eksisteeris ka enne “Virginia Woolf Sind Ei Karda!” foorumit, küsime ühelt ägedamalt naiselt Eestis.