Ühiskond

Niidumaa kõikide naiste nimel tehtud nõudlik sõnavõtt on pigem kobamine kui kaalutletud ideoloogiline sõnum, kirjutab Evelin Tamm

Mõned faktid minu kohta – ma tegelen kirjutamisega, mul on üsna tuntud vanemad ja mu õde on kuulsus.

Kaheksakümnendad jäid Rootsis meelde kui vägivaldsed aastad rassistide jõulise esilekerkimise tõttu.

Naisi meestega võrreldes tõstetakse sageli esile seda, et neil on rinnad.

Kui tulnukas jälgiks planeedil Maa toimuvat, märkaks ta üsna kiiresti, et peamised võimu ja staatuse eristused (ja välistamised) liiguvad sugu ja etnilisust ja klassipidi.

Olukord, kus mehi ja naisi samaväärse töö eest võrdselt ei tasustata ei ole kujunenud välja juhuslikult, kirjutab Maari Põim.

Pea iga nädal avan viipekeele sõnastiku, et viipeid õppida. Ma kordan, unustan, tuletan meelde ja õpin juurde.

Palgalõhega on Eestis põhjalikult tegelenud Statistikaamet, Sotsiaalministeerium ja Praxis. Esitasime neile ühe küsimuse: kas Abdul Turayl on õigus?

Töö- ja pereelu tasakaal tagab töötajate vaimse heaolu ja panustab üldisesse õnnetundesse. Sellel on aga otsene mõju töötajate produktiivsusele ja igaühe võimele ühiskonda panustada. 

Sõidan kord Tartust koju, buss paksult rahvast täis.

Tuleb muidugi kohe tõdeda, et demograafiline hädakisa pole iseloomulik ainult eestlastele.  Itaalias, mille iive on olnud aastakümneid negatiivne ja kus sellegipoolest elab praegu 60 miljonit inimest, kaebas kardinal Bagnaschi mõne aasta eest, et maa läheb vastu demograafilisele enesetapule.

Tegime intervjuu Tallinn Music Weeki külastanud europarlamentäär Julia Redaga, kes on sinna valitud Saksamaalt ning esindab seal piraadiliikumist, mida ta iseloomustab kui „noort ülemaailmset liikumist, mis ühendab inimesi, kes usuvad, et tehnoloogia kasutamine saab meid kõiki võimestada”.